1:1 Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal.
1:2 Seesama oli alguses Jumala juures.
1:3 Kõik on tekkinud Tema läbi, ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud.
1:4 Temas oli elu, ja elu oli inimeste valgus,
1:5 ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda võtnud omaks.
1:6 Oli mees, Jumala läkitatud; selle nimi oli Johannes.
1:7 See tuli tunnistuseks, tunnistama Valgusest, et kõlk usuksid tema kaudu.
1:8 Tema ei olnud valgus, vaid ta tuli tunnistama Valgusest.
1:9 See tõeline Valgus, Mis valgustab igat inimest, oli tulemas maailma.
1:10 Tema oli maailmas, ja maailm on tekkinud Tema läbi, ja maailm ei tunnud Teda.
1:11 Ta tuli sellesse, mis Tema oma, ja Tema omad ei võtnud Teda vastu.
1:12 Aga kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lapsiks, kes usuvad Tema nimesse.
1:13 kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast.
1:14 Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema au kui Isast Ainusündinud Poja au, täis armu ja tõde.
1:15 Johannes annab tunnistust Temast, ja ta hüüdis nõnda: „Tema oli See, Kellest ma ütlesin: Kes tuleb pärast mind, See on olnud enne mind, sest Ta oli enne kui mina!”
1:16 Sest Tema täiusest me kõik oleme saanud, ja armu armu peale.
1:17 Sest käsuõpetus on antud Moosese kaudu, arm ja tõde on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.
1:18 Ūkski ei ole Jumalat iialgi näinud; ainusündinud Poeg, kes on Isa süles, on Temast kõnelnud.
1:19 Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid Jeruusalemast preestreid ja leviite temalt küsima: „Kes sa oled?”
1:20 Tema tunnistas ega salanud mitte, vaid tunnistas: „Mina ei ole Kristus!”
1:21 Ja nad küsisid temale: „Kes siis? Oled sa Eelija?” Tema ütles: „Ei ole!” - „Oled sina see prohvet?” Tema vastas: „Ei!”
1:22 Siis nad ütlesid talle: „Kes sa oled? Et annaksime vastuse neile, kes meid läkitasid. Mis sa ütled enesest?”
1:23 Tema ütles: „Mina olen hüüdja hääl kõrves: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud!”
1:24 Ja need, kes olid läkitatud, olid variseride seast.
1:25 Ja nad küsisid temalt ja ütlesid talle: „Miks sa siis ristid, kui sa pole Kristus ega Eelija ega see prohvet?”
1:26 Johannes vastas neile ning ütles: „Mina ristin veega; aga teie keskel seisab See, Keda te ei tunne,
1:27 Kes tuleb pärast mind, Kelle jalatsi paela lahti päästma mina ei ole vääriline!”
1:28 See sündis Betaanias, sealpool Jordanit, kus Johannes ristis.
1:29 Järgmisel päeval näeb Johannes Jeesuse tulevat tema juure ja ta ütleb: „Vaata, see on Jumala Tall, Kes võtab ära maailma patu!
1:30 See on, Kellest ma ütlesin: Pärast mind tuleb Mees, Kes on olnud enne mind, sest Ta oli enne kui mina!
1:31 Ja mina ei tunnud Teda, kuid selleks, et Ta saaks ilmsiks Iisraelile, olen mina tulnud veega ristima!”
1:32 Ja Johannes tunnistas ning ütles: „Ma nägin Vaimu taevast alla laskuvat nagu tuvi; ja Ta jäi Tema peale.
1:33 Ja mina ei tunnud Teda mitte; aga Kes mind läkitas veega ristima, See ütles mulle: Kelle peale sa näed Vaimu alla laskuvat ja Tema peale jäävat, See on, Kes ristib Püha Vaimuga!
1:34 Ja mina olen näinud ja tunnistanud, et Seesinane on Jumala Poeg.”
1:35 Järgmisel päeval seisis Johannes jälle seal, ja kaks tema jüngrit.
1:36 Ja kui ta nägi Jeesust kõndivat, ütles ta: „Ennäe, See on Jumala Tall!”
1:37 Ja need kaks jüngrit kuulsid tema ütlust ja järgisid Jeesust.
1:38 Aga Jeesus pöördus ümber, ja nähes neid Teda järgivat, ütles Ta neile: „Mida te otsite?” Aga nemad ütlesid Talle: „Rabi! - see tähendab meie keeli õpetaja - kus Sa asud?”
1:39 Ta ütles neile: „Tulge ja vaadake!” Nad tulidki ja nägid, kus Ta asus, ja nad jäid Tema juure selle päeva. See oli arvata kümnes tund.
1:40 Andreas, Siimon Peetruse vend, oli üks neist kahest, kes oli kuulnud Johannese ütlust ja hakanud Jeesust järgima.
1:41 Tema leiab esiteks oma venna Siimona ja ütleb temale: „Me oleme leidnud Messia!” - see on meie keeli Kristuse.
1:42 Ja ta viis tema Jeesuse juure. Jeesus vaatas temale otsa ja ütles: „Sina oled Siimon, Joona poeg, sind peab hüütama Keefaseks!” - see tähendab Peetruseks.
1:43 Järgmisel päeval Jeesus tahtis minna Galileasse; ja Ta leiab Filippuse ning ütleb temale: „Järgi mind!”
1:44 Aga Filippus oli pärit Betsaidast, Andrease ja Peetruse linnast.
1:45 Filippus leiab Naatanaeli ja ütleb temale: „Kellest Mooses on kirjutanud käsuõpetuses, ja prohvetid, selle me oleme leidnud, Jeesuse, Joosepi poja, Naatsaretist!”
1:46 Naatanael ütles talle: „Kas Naatsaretist võib tulla midagi head?” Filippus ütles temale: „Tule ja vaata!”
1:47 Jeesus nägi Naatanaeli tema juure tulevat ja ütles temast: „Ennäe, tõeline iisraellane, kelles ei ole kavalust!”
1:48 Naatanael ütles talle: „Kust Sa mind tunned?” Jeesus vastas ja ütles temale: „Enne kui Filippus sind kutsus, nägin ma sind, kui sa olid viigipuu all!”
1:49 Naatanael vastas Temale: „Rabi, sina oled Jumala Poeg, Sina oled Iisraeli Kuningas!”
1:50 Jeesus vastas ja ütles talle: „Selleparast et Ma ütlesin: Ma nägin sind viigipuu all! usud sa. Sa saad näha suuremaid asju kui need!”
1:51 Ja Ta ütles talle: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, te näete ka taeva olevat avatud ja Jumala inglid astuvat üles ja alla Inimese Poja peale!”
2:1 Ja kolmandal päeval olid pulmad Kaanas Galileamaal, ja Jeesuse Ema oli seal.
2:2 Ja ka Jeesus ja Tema jüngrid olid kutsutud pulma.
2:3 Ja kui tuli puudus viinast, ütles Jeesuse Ema Temale: „Neil ei ole viina!”
2:4 Jeesus ütles Talle: „Mis Sul minuga asja, Naine? Minu aeg ei ole veel tulnud!”
2:5 Tema Ema ütles teenijaile: „Mis Tema teile iganes ütleb, seda tehke!”
2:6 Aga seal oli kuus kivist anumat seismas juutide puhastuskombe pärast ja igaühte mahtus kaks või kolm mõõtu.
2:7 Jeesus ütles neile: „Täitke anumad veega!” Ja nemad täitsid need ääretasa.
2:8 Ja Ta ütles neile: „Ammutage nüüd neist ja viige pidukorraldajale!” Ja nemad viisid.
2:9 Aga kui pidukorraldaja maitses vett, mis oli viinaks saanud, ega teadnud, kust see oli, kuna teenijad, kes vee olid toonud, teadsid, siis kutsus pidukorraldaja peigmehe.
2:10 ja ütles talle: „Igaüks paneb enne lauale hea viina, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema. Sina oled hoidnud hea viina siitsaadik!”
2:11 Selle esimese tunnustähe tegi Jeesus Kaanas Galileamaal ja ilmutas Oma au. Ja Tema jüngrid uskusid Temasse.
2:12 Pärast Ta läks alla Kapernauma, Tema ja Ta Ema ja Ta vennad ja Ta jüngrid; ja sinna nad ei jäänud kauaks ajaks.
2:13 Ja juutide paasapühad olid ligidal. Ja Jeesus läks üles Jeruusalemma.
2:14 Seal Ta leidis pühakojas neid, kes müüsid härgi ja lambaid ja tuvisid, ja rahavahetajaid istumas.
2:15 Ja Ta tegi paelust piitsa ja ajas kõik pühakojast välja, niihästi lambad kui härjad, ja rahavahetajate raha Ta puistas laiali ning kummutas nende lauad
2:16 ja ütles tuvimüüjaile: „Viige need siit ära! Ärge tehke Minu Isa koda kaubakojaks!”
2:17 Tema jüngritele meenus, et on kirjutatud: „Püha viha Sinu koja pärast sööb Mind ära!”
2:18 Siis kostsid juudid ning ütlesid Temale: „Mis tunnustähte Sa näitad meile, et Sa seda teed?”
2:19 Jeesus vastas ning ütles neile: „Lammutage see tempel, ja Ma püstitan selle kolme päevaga!”
2:20 Siis ütlesid juudid: „Seda templit on ehitatud nelikümmend ja kuus aastat, ja Sina püstitad selle kolme päevaga?”
2:21 Ent Tema rääkis Oma ihu templist.
2:22 Aga kui Ta oli surnuist üles tõusnud, meenus Tema jüngritele, et Ta seda oli ütelnud. Ja nad uskusid Kirja ja sõna, mis Jeesus oli ütelnud.
2:23 Aga kui Ta oli Jeruusalemas paasapühal, uskusid paljud Tema nimesse, nähes Tema imetegusid, mida Ta tegi.
2:24 Kuid Jeesus Ise ei usaldanud Ennast nende kätte, sest Ta tundis neid kõiki
2:25 ega olnud Tal tarvis, et keegi oleks annud tunnistust kellegi inimese kohta; sest Ta ise teadis, mis oli inimeses.
3:1 Oli variseride seas mees, Nikodeemus nimi, uks juutide ülem.
3:2 See tuli Jeesuse juure öösel ja ütles Temale: „Rabi, me teame, et Sa Jumalalt oled tulnud õpetajaks; sest keegi ei või teha neid imetähti, mida Sina teed, kui Jumal ei ole temaga!”
3:3 Jeesus vastas ning ütles talle: „Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle, kui keegi ei sunni ülalt, ei või ta Jumala riiki näha!”
3:4 Nikodeemus ütles Temale: „Kuidas võib inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta või teist korda minna oma ema ihusse ja sündida?”
3:5 Jeesus vastas: „Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle, kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta Jumala riiki pääseda!
3:6 Mis lihast on sündinud, on liha, ja mis Vaimust on sündinud, on vaim!
3:7 Ära pane imeks, et Ma ütlesin sulle: Te peate uuesti sündima!
3:8 Tuul puhub, kus ta tahab, ja sa kuuled ta häält, aga sa ei tea, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb; nõnda on igaüks, kes on sündinud Vaimust!”
3:9 Nikodeemus vastas ning ütles Talle: „Kuidas see võib sündida?”
3:10 Jeesus vastas ning ütles talle: „Sina oled Iisraeli õpetaja, ja ei tea seda?
3:11 Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle, Me räägime, mida Me teame, ja tunnistame, mis Me oleme näinud, ja te ei võta Meie tunnistust vastu!
3:12 Kui Ma teile räägin maisist asjust, ja te ei usu, kuidas te usuksite, kui Ma teile räägiksin taevasist asjust?
3:13 Ja ometi ei ole ükski muu läinud taevasse kui aga See, Kes taevast on maha tulnud, Inimese Poeg!
3:14 Ja nõnda nagu Mooses kõrves mao ülendas, nõnda ülendatakse Inimese Poeg,
3:15 et igaühel, kes usub Temasse, oleks igavene elu!
3:16 Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta Oma Ainusündinud Poja , on annud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!
3:17 Sest Jumal ei ole Oma Poega läkitanud maailma, et Ta maailma üle kohut mõistaks, vaid et maailm Tema läbi õndsaks saaks!
3:18 Kes usub Temasse, selle üle ei mõisteta kohut; aga kes ei usu, selle üle on juba kohus mõistetud, sest Ta ei ole uskunud Jumala ainusündinud Poja nimesse.
3:19 Aga see on kohus, et valgus on tulnud maailma ja inimesed armastasid pimedust rohkem kui valgust, sest nende teod olid kurjad.
3:20 Sest igaüks, kes teeb kurja, vihkab valgust ega tule valguse juure, et ta tegusid ei laidetaks.
3:21 Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juure, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on Jumalas tehtud!”
3:22 Pärast seda tulid Jeesus ja Tema jüngrid Juudamaale; ja seal Ta viibis nendega ja ristis.
3:23 Aga ka Johannes oli ristimas Ainonis Salimi lähedal, sest seal oli palju vett ja sinna tuli inimesi ja nad ristiti.
3:24 Sest Johannes ei olnud veel vangitorni heidetud.
3:25 Siis hakkasid Johannese jüngrid vaidlema ühe juudiga puhastuse pärast.
3:26 Ja nad tulid Johannese juure ja ütlesid temale: „Rabi! See, Kes oli Sinuga sealpool Jordanit, Kellest sina tunnistasid, vaata, see ristib ja kõik lähevad Tema juure!”
3:27 Johannes vastas ning ütles: „Inimene ei või midagi võtta, kui see temale ei ole antud taevast.
3:28 Te ise olete minu tunnistajad, et ma ütlesin: Mina ei ole Kristus, vaid mind on läkitatud Tema eele!
3:29 Kellel on pruut, see on peigmees; aga peigmehe sõber seisab ja kuulab teda ja on väga rõõmus peigmehe häälest. See mu rõõm on nüüd saanud täielikuks!
3:30 Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema!
3:31 Kes tuleb ülalt, see on üle kõikide! Kes on maast, see on maast ja räägib maast; Kes tuleb taevast, on üle kõikide
3:32 ja tunnistab seda, mida Ta on näinud ja kuulnud, ja Tema tunnistust ei võta ükski vastu!
3:33 Kes võtab vastu Tema tunnistuse, see kinnitab, et Jumal on tõeline!
3:34 Sest See, Kelle Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu; sest Jumal ei anna Vaimu mõõdu järele!
3:35 Isa armastab Poega ja on kõik annud Tema kätte!
3:36 Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu; aga kes ei kuule Poja sõna, see ei saa elu näha, vaid Jumala viha jääb tema peale!”
4:1 Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus rohkem jüngreid tegevat ja ristivat kui Johannes -
4:2 ehk küll Jeesus ise ei ristinud, vaid Tema jüngrid -
4:3 siis Ta lahkus Judeast ja läks Galileasse.
4:4 Aga Tal tuli Samaariast läbi minna.
4:5 Siis Ta tuli Samaaria linna, mida hüütakse Sühhariks, põllu lähedale, mille Jaakob oli annud oma pojale Joosepile.
4:6 Seal oli Jaakobi allikas. Väsinuna teekäimisest istus siis Jeesus maha allika ääre. Oli arvata kuues tund.
4:7 Siis tuleb Samaariast naine vett ammutama. Jeesus ütleb talle: „Anna Mulle juua!”
4:8 Ent Tema jüngrid olid läinud linna toidust ostma.
4:9 Siis ütleb Samaaria naine Temale: „Kuidas Sina, olles juut, küsid juua minult, kes olen Samaaria naine?” Sest juudid ei lepi kokku samaarlastega.
4:10 Jeesus vastas ning ütles talle: „Kui sa teaksid Jumala andi ja Kes See on, Kes sinule ütleb: Anna Mulle juua! siis sa paluksid Teda ja Ta annaks sinule elavat vett!”
4:11 Naine ütleb temale: „Isand, Sul ei ole ämbrit ja kaev on sügav; kust Sa siis saad selle elava vee?
4:12 Kas Sina oled suurem kui meie isa Jaakob, kes meile andis selle kaevu ja jõi sealt ise, samuti ta pojad ja ta lojused?”
4:13 Jeesus vastas ning ütles temale: „Igaüks, kes seda vett joob, see januneb jälle;
4:14 aga kes iganes joob seda vett, mida Mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida Mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu!”
4:15 Naine ütleb Temale: „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks ega oleks mul vaja siia tulla vett ammutama!”
4:16 Jeesus ütleb talle: „Mine kutsu oma mees ja tule siia!”
4:17 Naine vastas ning ütles: „Minul ei ole meest!” Jeesus ütleb temale: „Sina ütled õigesti: Mul ei ole meest!
4:18 sest viis meest on sul olnud ja kes sul nüüd on, ei ole mitte sinu mees; seda sa oled õigesti ütelnud.”
4:19 Naine ütleb Temale: „Issand, ma näen, et Sa oled prohvet!
4:20 Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel ja teie ütlete, et Jeruusalemas olevat paik, kus tuleb kummardada!”
4:21 Jeesus ütleb talle: „Naine, usu Mind, et tund tuleb, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemas!
4:22 Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest õndsus tuleb juutidelt.
4:23 Aga tund tuleb ja on nüüd, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib neid, kes Teda nõnda kummardavad.
4:24 Jumal on Vaim, ja kes Teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!”
4:25 Naine ütles Temale: „Ma tean, et Messias tuleb, keda nimetatakse Kristuseks, kui See tuleb, siis Ta kuulutab meile kõik!”
4:26 Jeesus ütleb talle: „Mina, kes sinuga rägin, olen See!”
4:27 Ja seepeale tulid Tema jüngrid ja imestasid, et Ta naisega kõneles. Siiski keegi ei ütelnud: „Mis Sa küsid või mis Sa räägid temaga?”
4:28 Siis naine jättis oma veekannu sinna ja läks linna ning ütles inimestele:
4:29 „Tulge vaadake Inimest, Kes mulle on ütelnud kõik, mis ma olen teinud! Kas See ei ole Kristus? „
4:30 Nad väljusid linnast ja tulid Tema juure.
4:31 Vaheajal palusid jüngrid Teda ning ütlesid: „Rabi, söö!”
4:32 Aga Tema ütles neile: „Minul on süüa rooga, millest teie ei tea!”
4:33 Siis ütlesid jüngrid isekeskis: „Kas ehk keegi on Temale süüa toonud?”
4:34 Jeesus ütleb neile: „Minu roog on see, et Ma teen Selle tahtmist, Kes Mind on läkitanud, ja lõpetan Tema töö.
4:35 Eks te ise ütle, et on veel neli kuud, ja siis tuleb lõikus? Vaata, Ma ütlen teile, tõstke oma silmad üles ja vaadake põlde, et need on valged lõikuseks!
4:36 Ja nüüd saab lõikaja palka ja kogub vilja igaveseks eluks, et niihästi külvaja kui lõikaja ühtlasi saaksid rõõmutseda.
4:37 Sest siin on sõna tõsi: Ūks on, kes külvab, ja teine, kes lõikab!
4:38 Mina olen teid läkitanud lõikama seda, mille kallal teie pole vaeva näinud, teised on vaeva näinud, ja teie olete tulnud nende vaevavilja lõikama!”
4:39 Aga palju samaarlasi sellest linnast uskus Temasse naise kõne tõttu, kes tunnistas: „Tema ütles mulle kõik, mis ma olen teinud!”
4:40 Kui nüüd samaarlased tulid Tema juure, palusid nad Teda jääda nende juure. Ja Ta viibis seal kaks päeva.
4:41 Ja veel palju rohkem samaarlasi hakkas uskuma Tema sõna tõttu.
4:42 Nad ütlesid naisele: „Me ei usu mitte enam sinu kõne pärast; sest me ise oleme kuulnud ja teame, et Tema on tõesti maailma Õnnistegija!”43. Aga kahe päeva pärast tuli Ta sealt ära Galileasse.
4:44 Sest Jeesus ise tunnistas, et prohvetist ei peeta lugu ta omal isamaal.
4:45 Kui Ta nüüd oli tulnud Galileasse, võtsid galilealased Tema vastu, sest nad olid näinud kõike seda, mis Ta oli teinud Jeruusalemas suurel pühal, sest ka nemad olid käinud neil pühil.
4:46 Siis tuli Jeesus jälle Galilea Kaanasse, kus Ta oli teinud vee viinaks. Ja seal oli üks kuninga ametnik, kelle poeg oli haige Kapernaumas.
4:47 Kui see sai kuulda, et Jeesus on tulnud Judeast Galileasse, läks ta Tema juure ja palus Teda, et Ta tuleks ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas.
4:48 Siis Jeesus ütles talle: „Kui te ei näe tunnustähti ega imetegusid, siis te ei usu!”
4:49 Kuninga ametnik ütles Temale: „Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!”
4:50 Jeesus ütles talle: „Mine, su poeg elab!” Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ja läks.
4:51 Aga kui ta alles oli minemas, tulid ta sulased talle vastu ja kuulutasid ning ütlesid, et ta poeg elab.
4:52 Siis ta kuulas neilt tundi, mil ta oli hakanud toibuma. Nad ütlesid siis talle: „Eile seitsmendal tunnil lahkus temast palavik!”
4:53 Siis isa märkas, et see oli sündinud samal tunnil, mil Jeesus talle ütles: „Su poeg elab!” Ja tema uskus, samuti kõik ta pere.
4:54 Selle teise tunnustähe tegi Jeesus, kui Ta Judeast oli tulnud Galileasse.
5:1 Pärast seda oli juutide püha ja Jeesus läks Jeruusalemma.
5:2 Aga Jeruusalemas on Lambavärava ligi tiik, seda hüütakse heebrea keeli Betsataks. Sellel on viis võlvitud hoonet.
5:3 Neis lamas hulk haigeid, pimedaid, jalutumaid, kõhetuid, [kes ootasid vee liikumist.
5:4 Sest aeg-ajalt tuli Ingel alla tiiki ja segas vett. Kes siis esimesena pärast veesegamist sisse astus, sai terveks, olgu mis tahes haiguses ta oli.]
5:5 Aga seal oli inimene, kes oli kolmkümmend kaheksa aastat haige olnud.
5:6 Kui Jeesus teda nägi seal lamavat ja teada sai, et ta juba kaua aega oli maas olnud, ütles Ta talle: „Kas sa tahad terveks saada?”
5:7 Haige vastas temale: „Isand, mul ei ole seda inimest, kes mind aitaks tiiki, kui vett segatakse; seni, kui ma tulen, astub teine minu eel sisse!”
5:8 Jeesus ütles temale: „Tõuse üles, võta oma voodi ja kõnni!”
5:9 Ja inimene sai kohe terveks, võttis oma voodi ja kõndis! Aga see päev oli hingamispäev.
5:10 Siis ütlesid juudid sellele, kes oli terveks saanud: „Nüüd on hingamispäev, sul ei sobi voodit kanda!”
5:11 Tema vastas neile: „Kes mind terveks tegi, ütles mulle: Võta oma voodi ja kõnni!”
5:12 Nad küsisid temalt: „Kes on See Inimene, kes sulle ütles: Võta oma voodi ja kõnni?”
5:13 Aga tervekssaanu ei teadnud, Kes Ta on, sest Jeesus oli läinud kõrvale, seal paigas oleva rahva hulka.
5:14 Pärast seda leiab Jeesus tema pühakojast ja ütleb talle: „Vaata, sa oled terveks saanud, ära tee enam pattu, et sulle ei juhtuks midagi halvemat!”
5:15 Inimene läks ära ja ütles juutidele, et see oli Jeesus, Kes ta terveks tegi.
5:16 Ja sellepärast juudid kiusasid Jeesust taga, et Ta seda oli teinud hingamispäeval.
5:17 Aga Jeesus kostis neile: „Minu Isa tegutseb tänini ja Mina tegutsen!”
5:18 Sellepärast püüdsid nüüd juudid veel enam Teda tappa, et Ta mitte ainult ei olnud pannud mikski hingamispäeva, vaid oli ka ütelnud Jumala Oma Isa olevat, tehes Ennast Jumala sarnaseks.
5:19 Siis Jeesus vastas ning ütles neile: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, Poeg ei või Iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida Ta näeb Isa tegevat! Sest mida Isa teeb, seda teeb Poeg nõndasamuti.
5:20 Sest Isa armastab Poega ja näitab Talle kõik, mida Ta Ise teeb, ja tahab Temale näidata suuremaid tegusid kui need on, nõnda et te seda panete imeks.
5:21 Sest otsegu Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab.
5:22 Sest Isa ei mõista kohut kellegi üle, vaid kõik kohtu on Ta annud Poja kätte,
5:23 et kõik austaksid Poega, nagu nad austavad Isa. Kes ei austa Poega, see ei austa Isa, kes Tema on läkitanud. 24. Tõesti, tõesti ma ütlen teile, kes Minu sõna kuuleb ja usub seda, kes Mind on läkitanud, sellel on igavene elu ja see ei tule mitte kohtu alla, vaid on surmast läinud elusse!
5:25 Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, tund tuleb ja on juba käes, mil surnud peavad kuulma Jumala Poja häält, ja kes seda kuulevad, peavad elama!
5:26 Sest otsegu Isal on elu iseeneses, nõnda on Ta annud ka Pojale, et elu on Temas Eneses.
5:27 Ja Ta on Temale annud meelevalla ka kohut pidada, sellepärast et Ta on Inimese Poeg.
5:28 Ärge pange seda imeks, sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad Tema häält
5:29 ning tulevad välja need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks, aga kes on teinud halba, hukkamõistmise ülestõusmiseks.30. Mina ei või Iseenesest ühtki teha. Nagu Ma kuulen, nõnda Ma mõistan kohut ja Minu otsus on õige, sest Mina ei nõua Oma tahtmist, vaid Selle tahtmist, Kes Mind on läkitanud.
5:31 Kui Mina tunnistan Iseenesest, siis ei ole Mu tunnistus mitte tõsi.
5:32 On Teine, Kes Minust tunnistab, ja Ma tean, et see tunnistus, mida Ta Minust tunnistab, on tõsi.
5:33 Teie läkitasite Johannese juure ja tema andis tõele tunnistust.
5:34 Aga Mina ei võta tunnistust inimeselt, vaid räägin seda, et teie saaksite õndsaks.
5:35 Tema oli küünal, mis põles ja paistis; aga teie tahtsite natuke aega ilutseda tema valguses.
5:36 Aga Minul on suurem tunnistus kui Johannese oma, sest teod, mis Isa Minule on annud, et Ma needlõpetaksin, needsamad teod, mida Ma teen, tunnistavad Minust, et Isa Mind on läkitanud.
5:37 Ja Isa, Kes Mind on läkitanud, see on tunnistanud Minust. Teie ei ole iialgi kuulnud Tema häält ega ole näinud Tema nägu,
5:38 ega ole teil Tema sõna püsivana teie sees, sest te ei usu Teda, Kelle Tema on läkitanud.
5:39 Te uurite Pühi Kirju, sest te arvate enestel neis olevat igavese elu, ja need on, mis tunnistavad Minust,
5:40 ja te ei taha tulla Minu juure, et te saaksite elu.
5:41 Mina ei võta vastu austust inimestelt,42. aga Mina tunnen teid, et teil ei ole Jumala armastust iseenestes.
5:43 Mina olen tulnud Oma Isa nimel, ja te ei võta Mind vastu, kui teine tuleb iseenese nimel, tema te võtate vastu.
5:44 Kuidas te võite uskuda, kui te võtate austust vastu üksteiselt ega otsi seda austust, mis tuleb Ūksnes Jumalalt?
5:45 Ärge mõtelge, et Mina kaebaksin teie peale Isa ees, on olemas, kes teie peale kaebab - Mooses, kelle peale te loodate.
5:46 Sest kui te usuksite Moosest, usuksite te ka Mind; sest tema on kirjutanud Minust.
5:47 Aga kui te tema kirju ei usu, kuidas te siis usuksite Minu sõnu?”
6:1 Pärast seda läks Jeesus Tibeeria poolt Galilea mere teisele poole.
6:2 ja palju rahvast järgis Teda, sest nad nägid Tema imetähti, mida Ta tegi haigete juures.
6:3 Aga Jeesus läks üles mäele ja istus sinna Oma jüngritega.
6:4 Ja paasa, juutide püha, oli ligi.
6:5 Kui nüüd Jeesus Oma silmad üle tõstis ja nägi palju rahvast enese juure tulevat, ütles Ta Filippusele: „Kust me ostame leiba, et need saaksid süüa?”
6:6 Ent seda Ta ütles teda kiusates, sest Ta teadis küll, mida Ta tahtis teha.
6:7 Filippus vastas Talle: „Leibu kahesaja teenari eest ei jätku neile, et igaüks natukesegi võtaks!”
6:8 Ūks Tema jüngritest, Andreas, Siimon Peetruse vend, ütleb Talle:
6:10 Jeesus ütles: „Asetage inimesed maha istuma!” Ja seal paigas oli palju rohtu. Siis asetusid maha arvult umbes viis tuhat meest!
6:11 Jeesus võttis nüüd leivad, tänas ja, andis neile, kes maas istusid, samuti kai neist kalukesist, niipalju kui nad tahtsid.
6:12 Aga kui nende kõhud olid täis saanud, ütles Ta oma jüngritele: „Koguge ülejäänud palukesed kokku, et midagi ei läheks raisku!”
6:13 Siis nad kogusid kokku kaksteistkümmend korvitäit palukesi, mis oli üle jäänud viiest odraleivas nendelt, kes olid söönud.
6:14 Kui nüüd rahvas nägi tunnustähte, mille Jeesus oli teinud, ütlesid nad: „See on tõesti Prohvet, kes maailma pidi tulema!”
6:15 Siis Jeesus sai aru, et nad tahavad tulla ja Teda vägisi võtta ning teha kuningaks. Ja Ta läks jälle kõrvale mäe ainuüksi.16. Aga kui õhtu tuli, läksid Tema jüngrid mereranda
6:17 ja astusid paati ja tulid teisele poole merd Kapernauma. Aga pimedus oli juba käes ja Jeesus ei olnud veel tulnud nende juure.
6:18 Ja meri hakkas lainetama, sest suur tuul puhus.
6:19 Kui nad nüüd olid sõudnud umbes kakskümmend viis või kolmkümmend vagu maad, nägid nad Jeesust merel kõndivat ja paadi lähedale jõudvat, ja nad lõid kartma.
6:20 Aga Tema ütles neile: „Mina olen see, ärge kartke!”
6:21 Nüüd nad tahtsid Teda paati võtta, ja varsti sai paat sinna randa, kuhu nad sõitsid.
6:22 Järgmisel päeval nägi rahvas, kes viibis mere teisel rannal, et teist lootsikut ei olnud seal, vaid oli ainult üks, ja et Jeesus ei olnud astunud ühes Oma jüngritega paati, vaid et ainult Tema jüngrid olid ära läinud.
6:23 Oli aga tulnud veel lootsikuid Tibeeriast selle paiga lähedale, kus nad olid leiba söönud, kui Issand oli Jumalat tänanud.
6:24 Kui nüüd rahvas nägi, et seal ei olnud Jeesust ega Tema jüngreid, läksid nad lootsikusse ja tulid Kapernauma ning otsisid Jeesust.
6:25 Ja kui nad Ta leidsid mere teiselt rannalt, ütlesid nad Talle: „Rabi, millal Sa siia said?”26. Jeesus vastas neile ning ütles: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et te ei otsi Mind, sellepärast et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis!
6:27 Ärge hankige rooga, mis hävib, vaid rooga, mis jääb igaveseks eluks, mida Inimese Poeg tahab teile anda, sest Teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud!”
6:28 Siis ütlesid nad Temale: „Mis me peame tegema, et võiksime teha Jumala tegusid?”
6:29 Jeesus vastas ning ütles neile: „See on Jumala tegu, et te usute Temasse, Kelle Ta on läkitanud!”
6:30 Siis nad ütlesid Temale: „Mis tunnustähe sa Siis teed, et me näeksime ja usuksime Sind? Mis Sa teed?
6:31 Meie esiisad sõid kõrves mannat, nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast!”
6:32 Siis Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile! Mooses ei annud teile leiba taevast, aga Minu Isa annab teile tõelise leiva taevast!
6:33 Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu!”
6:34 Siis nad ütlesid Talle: „Issand, anna meile ikka seda leiba!”
6:36 Aga Mina olen teile ütelnud, et te olete Mind näinud ega usu mitte!
6:37 Kõik, mis Isa Minule annab, tuleb Minu juure, ja kes Minu juure tuleb, seda Ma ei lükka välja.
6:38 Sest Ma olen taevast alla tulnud mitte Oma tahtmist tegema, vaid Selle tahtmist, Kes Mind on läkitänud.
6:39 Aga see on Selle tahtmine, Kes Mind on läkitanud, et Ma ühtki ei kaota sellest kõigest, mis Ta Minule on annud, vaid et Ma selle üles äratan viimsel päeval.
6:40 Sest see on Mu Isa tahtmine, et igaühel, kes Poega näeb ja Temasse usub, on igavene elu, ja Ma äratan tema üles viimsel päeval!”41. Siis nurisesid juudid Tema üle, et Ta oli ütelnud: „Mina olen leib, mis taevast on alla tulnud!”
6:42 Ja nad ütlesid: „Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, Kelle isa ja Ema me tunneme? Kuidas Ta siis ütleb: Ma olen tulnud taevast?”
6:43 Jeesus vastas ning ütles neile: „Ärge nurisege isekeskis!
6:44 Ūkski ei või tulla Minu juure, kui teda ei tõmba Isa, kes Mind on läkitanud; ja Mina äratan tema üles viimsel päeval.
6:45 Prohvetite raamatuis on kirjutatud: Nad kõik peavad olema Jumala poolt õpetatud! Igaüks, kes on Isalt kuulnud ja on õppinud, tuleb Minu juure.
6:46 Mitte, et keegi teine oleks näinud Isa kui See, Kes on Jumala juurest; See on näinud Isa.
6:47 Tõesti, tõesti Ma ütlen teile: Kes usub, sellel on igavene elu!
6:48 Mina olen Eluleib.
6:49 Teie esiisad sõid kõrves mannat ja surid.
6:50 See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene seda sööks ega sureks.
6:51 Mina olen elav leib, mis taevast on alla tulnud. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille Mina annan, on Minu Liha, mille annan maailma elu eest !„
6:52 Siis riidlesid juudid isekeskis, üteldes: „Kuidas see võib meile anda Oma Liha süüa?”
6:53 Siis Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et kui te ei söö Inimese Poja Liha ega joo Tema Verd, siis ei ole elu teis enestes!
6:54 Kes sööb Minu Liha ja joob Minu Verd, sel on igavene elu; ja Mina äratan tema üles viimsel päeval.
6:55 Sest Mu Liha on tõeline roog ja Mu Veri on tõeline jook.
6:56 Kes sööb Minu Liha ja joob Minu Verd, jääb Minusse ja Mina temasse.
6:57 Nagu elav Isa Mind on läkitanud ja Mina elan Isa läbi, nõnda ka see, kes Mind sööb, elab Minu läbi.
6:58 See on leib, mis taevast on alla tulnud; see ei ole niisugune, mida sõid teie vanemad ja surid. Kes seda leiba sööb, elab igavesti!”
6:59 Seda Ta ütles kogudusekojas, õpetades Kapernaumas.
6:60 Siis paljud Tema jüngrid, kui nad seda kuulsid, ütlesid: „See kõne on kõva, kes võib seda kuulda?”
6:61 Aga et Jeesus Iseenesest teadis, et Tema jüngrid selle üle nurisesid, ütles Ta neile: „Kas see teid pahandab?
6:62 Aga mis on siis, kui te näete Inimese Poja üles minevat sinna, kus Ta enne oli?
6:63 Vaim on, kes teeb elavaks; lihast ei ole kasu millekski; sõnad, mis mina teile olen rääkinud, on vaim ja on elu.
6:64 Aga teie seas on mõned, kes ei usu!” Sest Jeesus teadis algusest peale, kes need olid, kes ei uskunud, ja kes see on, kes Tema ära annab.
6:65 Ja Ta ütles: „Sellepärast Ma olen teile ütelnud, et ükski ei või tulla Minu juure, kui temale seda ei ole annud Minu Isa!”
6:66 Sellest ajast läksid paljud Tema jüngrid ära Ta järelt ega kõndinud enam Temaga.
6:67 Siis Jeesus ütles neile kaheteistkümnele: „Kas ka teie tahate ära minna?”
6:68 Siimon Peetrus vastas Temale: „Issand, kelle juure me läheme? Sinul on igavese elu sõnad,
6:69 ja me oleme uskunud ja tunnud, et Sina oled Jumala Püha!”
6:70 Jeesus kostis neile: „Eks ole Mina teid kaksteistkümmend ära valinud, ja üks teie seast on kurat?”
6:71 Aga Ta rääkis Juudast, Iskarioti Siimona pojast, sest see pidi Tema ära andma ja oli üks neist kaheteistkümnest.
7:1 Ja pärast seda käis Jeesus mööda Galileamaad, sest Ta ei tahtnud käia Juudamaal, kuna juudid püüdsid Teda tappa.
7:2 Aga juutide lehtmajade püha oli ligi.
7:3 Siis ütlesid ta vennad Temale „Mine siit ära Judeasse, et ka Su jüngrid näeksid Su tegusid, mida Sa teed;
7:4 sest ükski ei tee midagi salajas, kui ta tahab olla avalikkuses. Kui Sa niisuguseid asju teed, siis ilmuta Ennast maailmale!”
7:5 Sest Ta vennadki ei uskunud Temasse.
7:6 Siis ütles Jeesus neile: „Minu aeg ei ole veel tulnud, aga teie aeg on alati soodus.
7:7 Maailm ei või teid vihata, aga Mind ta vihkab, sest Mina tunnistan temast, et Tema teod on kurjad.
7:8 Minge teie üles pühiks; Mina veel ei lähe üles neiks pühiks, sest Minu aeg ei ole veel täis saanud.”
7:9 Kui Ta neile seda oli ütelnud, jäi Ta Galileasse.
7:10 Ent kui Ta vennad olid üles läinud pühiks, läks Temagi üles, mitte avalikult, vaid otsegu
7:11 Siis otsisid juudid Teda pühil ja ütlesid: „Kus Ta on?”
7:12 Ja nurisemine Tema pärast oli suur hulkade seas. Mõned ütlesid: „Tema on hea!” Teised ütlesid: „Ei, vaid Ta eksitab rahvast!”
7:13 Kuid ükski ei rääkinud Temast julgesti hirmu pärast juutide ees.
7:14 Aga kui pühad juba olid poole peale jõudnud, läks Jeesus üles pühakotta ja õpetas.
7:15 Siis juudid panid seda imeks ning ütlesid: „Kuidas see Kirja tunneb ilma õppimata?”
7:16 Jeesus aga vastas neile ning ütles: „Minu õpetus ei ole Minu oma, vaid Selle, Kes Mind on läkitanud.
7:17 Kui keegi tahab teha Tema tahtmist, see tunneb, kas see õpetus on Jumalast või kas Mina räägin Iseenesest.
7:18 Kes iseenesest räägib, see otsib iseenese austust; aga Kes otsib selle austust, Kes Teda on läkitanud, See on tõeline ja Temas ei ole ülekohut.
7:19 Eks Mooses ole teile annud käsuõpetuse, ja ükski teie seast ei tee käsuõpetuse järele. Miks te püüate Mind tappa?”
7:20 Rahvas vastas: „Sul on kuri vaim; kes püüab Sind tappa?”
7:21 Jeesus kostis ning ütles neile: „Ūhe teo Ma tegin ja te kõik imestate.
7:22 Sellepärast on Mooses teile annud ümberlõikamise - mitte nii, et see on Moosesest, vaid esiisadest - ja te lõikate inimese ümber ka hingamispäeval.
7:23 Kui inimene lõigatakse ümber hingamispäeval, et Moosese käsuõpetust ei rikutaks, miks te siis olete pahased Minule, et Ma olen kogu inimese terveks teinud hingamispäeval?
7:24 Ärge mõistke kohut silmnäo järele, vaid mõistke õiget kohut!”
7:25 Siis ütlesid mõned Jeruusalema elanikest: „Eks See ole See, Keda nad püüavad tappa?
7:26 Ja ennäe, Tema räägib vabalt ja nad ei ütle Talle midagi. Kas on ehk meie ülemad tõesti ära tunnud, et Tema on Kristus?
7:27 Ometi me teame, kust Ta on. Aga kui Kristus tuleb, siis ei tea ükski, kust Ta on!”
7:28 Siis Jeesus hüüdis pühakojas õpetades ning ütles: „Küll te tunnete Mind ja teate, kust Ma olen, ja Ma ei ole tulnud iseenesest; aga tõeline on See, Kes Mind on läkitanud, Keda te ei tunne.
7:29 Mina tunnen Teda, sest Ma olen Temast, ja Tema on Mind läkitanud!”
7:30 Siis nad püüdsid Teda kinni võtta, aga ükski ei pistnud kätt Tema külge, sest Tema tund ei olnud veel tulnud.
7:31 Aga paljud rahva seast uskusid Temasse ja ütlesid: „Kui Kristus tuleb, kas Ta peaks tegema veel rohkem tunnustähti kui See on teinud?”
7:32 Variserid kuulsid rahvast isekeskis seda Temast sosistavat. Ja variserid ja ülempreestrid läkitasid sulaseid Teda kinni võtma.
7:33 Siis ütles Jeesus neile: „Ma olen veel üürikese aja teie juures ja siis Ma lähen Selle juure, Kes Mind on läkitanud.
7:34 Siis te otsite Mind, aga ei leia, ja kus Ma olen, sinna Te ei või tulla!”
7:35 Siis ütlesid juudid isekeskis: „Kuhu Ta tahab minna, et me Teda ei peaks leidma? Mõtleb Ta minna hajuvil asuvate kreeklaste juure ja õpetada kreeklasi?
7:36 Mis sõna see on, mis Ta ütles: Te otsite Mind, aga ei leia, ja kus Ma olen, sinna te ei või tulla?”
7:37 Aga pühade viimsel, suurel päeval seisis Jeesus ja kõneles valju häälega ning ütles: „Kui kellelgi on janu, see tulgu Minu juure ja joogu!
7:38 Kes usub Minusse, nagu Kiri ütleb, selle ihust peavad voolama elava vee jõed!”
7:39 Aga seda Ta ütles Vaimust, Kelle pidid saama need, kes Temasse usuvad; sest veel ei olnud Vaimu, ei olnud ju Jeesust veel mitte austatud.
7:40 Siis ütlesid paljud rahva seast, kes seda kõnet kuulsid: „Tema on tõesti see prohvet!”
7:42 Eks Kiri ütle, et Kristus tuleb Taaveti soost ja Petlemast, alevist, kust oli Taavet?”
7:43 Siis tekkis lahkmeel rahva sekka Tema pärast.
7:44 Aga mõned neist tahtsid Teda kinni võtta, kuid ükski ei pistnud kätt Tema külge.
7:45 Nii tulid sulased ülempreestrite ja variseride juure tagasi. Ja need küsisid neilt: „Mispärast te ei ole Teda toonud?”
7:46 Sulased kostsid: „Ūkski inimene ei ole iialgi nõnda rääkinud nagu See Inimene!”
7:47 Siis vastasid variserid neile: „Kas teiegi olete eksitatud?
7:48 Kas ükski ülemaist või variseridest on uskunud Temasse?
7:49 Aga see rahvahulk, kes ei tunne käsuõpetust, on neetud!”
7:50 Nikodeemus, kes enne oli Tema juure tulnud ja oli üks nende seast, ütleb neile:
7:51 „Kas meie seadus inimese hukka mõistab, enne kui ta tema üle kuulab ja teada saab, mis ta on teinud?”
7:52 Nad vastasid ning ütlesid temale: „Oled ka sina Galileast? Uuri ja vaata, ei Galileast ei tõuse prohvetit!”
7:53 Ja igaüks läks koju.
8:1 Aga Jeesus läks õlimäele.
8:2 Vara hommikul Ta tuli jälle pühakoita ja kõik rahvas tuli Tema juure; ja Ta istus maha ja õpetas neid.
8:3 Seal kirjatundjad ja variserid tõid Tema juure naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt. Ja nad panid ta keskpaika seisma
8:4 ning ütlesid Temale: „Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt!
8:5 Aga Mooses on käsuõpetuses käskinud meid niisugused kividega surnuks visata. Mis siis Sina ütled?”
8:6 Seda nad ütlesid Teda kiusates, et neil oleks kaebamist tema peale. - Jeesus kummardas ja kirjutas sõrmega maa peale.
8:7 Kui nad siis küsides käisid Temale peale, ajas Ta enese sirgu ning ütles neile: „Kes teie seast on patuta, see olgu esimene tema peale kivi viskama!”
8:8 Ja Ta kummardas jälle ning kirjutas maa peale.
8:9 Kui nad seda kuulsid ja südametunnistus neid süüdistas, läksid nad välja üksteise järele, vanemad eesotsas. Ja Jeesus jäi sinna üksi ja naine, nagu ta seal seisis.
8:10 Ent Jeesus ajas Enese sirgu ega näinud kedagi näinud kui naist; ja Ta ütles naisele: „Naine, kus on need sinu süüdistaiad? Ega keegi ole sind hukka mõistnud?”
8:11 Naine vastas: „Mitte keegi, Issand!” Jeesus ütles: „Ega Minagi sind hukka mõista; mine ja ära tee enam pattu!”
8:12 Siis rääkis Jeesus jälle neile ning ütles: „Mina olen maailma valgus. Kes Mind järgib, see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus!”
8:13 Siis variserid ütlesid Talle: „Sina tunnistad Iseenesest, Sinu tunnistus ei ole tõsi!”
8:14 Jeesus vastas ning ütles neile: „Ehk Mina küll Iseenesest tunnistan, on Mu tunnistus siiski tõsi, sest Ma tean, kust Ma olen tulnud ja kuhu Ma lähen. Aga teie ei tea, kust Ma tulen ja kuhu Ma lähen.
8:15 Teie mõistate kohut liha järele, Mina ei mõista kohut kellegi üle!
8:16 Aga kui Mina ka kohut mõistan, siis on Minu otsus tõsi, sest Mina ei ole üksi, vaid Minuga on see, Kes Mind on läkitanud.
8:17 Ja teie käsuõpetuseski on kirjutatud, et kahe inimese tunnistus on tõsi.
8:18 Mina annan Enesest Ise tunnistust, ja ka Isa, Kes Mind on läkitanud, tunnistab Minust!”
8:19 Siis nad ütlesid Temale: „Kus on Sinu Isa?” Jeesus vastas: „Teie ei tunne Mind ega Mu Isa. Kui te Mind tunneksite, siis Te tunneksite ka Mu Isa!”
8:20 Need sõnad rääkis Jeesus ohvriraha kirstu juures, kui Ta pühakojas õpetas. Ja ükski ei võtnud Teda kinni, sest Tema tund ei olnud veel tulnud.
8:21 Siis ütles Jeesus taas neile: „Mina lähen ära ja te otsite Mind, ja te surete oma pattudesse. Kuhu Mina lähen, sinna teie ei või tulla!”
8:22 Siis ütlesid juudid: „Kas Ta õige tahab ennast tappa, et Ta ütleb: Kuhu mina lähen, sinna teie ei või tulla?”
8:23 Ja Ta ütles neile: „Teie olete alt, Mina olen ülalt, teie olete sellest maailmast, Mina ei ole sellest maailmast.
8:24 Sellepärast Ma ütlesin teile, et te surete oma pattudesse; sest kui te ei usu, et Mina see olen, siis te surete oma pattudesse!”
8:25 Nemad aga ütlesid Temale: „Kes Sa siis oled?„ Jeesus vastas neile: „Kõigepealt See, mida Mina teile ütlengi.
8:26 Mul on teist palju ütelda ja teie kohta otsustada; aga See, Kes Mind on läkitanud, on tõeline, ja mis Ma Temalt olen kuulnud, seda Ma räägin maailmale!”
8:27 Nad ei saanud aru, et Ta rääkis neile Isast.
8:28 Siis ütles Jeesus: „Kui te Inimese Poja olete ülendanud, siis te mõistate, et Mina see olen ja et Ma ei tee midagi Iseenesest, vaid räägin seda selle järele, kuidas Mu Isa Mind on õpetanud.
8:29 Ja See, kes Mind on läkitanud, on Minuga; Ta ei ole Mind üksi jätnud, sest Ma teen ikka, mis on Tema meelt mööda!”
8:30 Kui Ta seda rääkis, uskusid paljud Temasse.
8:32 ja tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!”
8:33 Nemad kostsid Temale: „Meie oleme Aabrahami sugu ega ole veel iialgi kedagi orjanud; kuidas Sa siis ütled: Te saate vabaks?”
8:34 Jeesus kostis neile: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et igaüks, kes teeb pattu, on patu ori!
8:35 Ent ori ei jää majasse igavesti, poeg jääb igavesti.
8:36 Kui nüüd Poeg teid vabaks teeb, siis te olete õieti vabad!
8:37 Ma tean, et te olete Aabrahami sugu; aga te püüate Mind tappa, sest Mu sõna ei mahu teisse.
8:38 Mina räägin, mida olen näinud Oma Isalt, ja teie teete, mida olete kuulnud oma isalt!”
8:39 Nad vastasid ning ütlesid Temale: „Meie isa on Aabraham!” Jeesus ütles neile: „Kui te oleksite Aabrahami lapsed, siis te teeksite ka Aabrahami tegusid.
8:40 Aga nüüd te püüate tappa Mind, Inimest, Kes olen rääkinud teile tõtt, mida Ma olen kuulnud Jumalalt. Seda ei ole Aabraham teinud.
8:42 Jeesus ütles neile: „Oleks Jumal teie isa, siis te armastaksite Mind, sest Mina olen lähtunud Jumalast ja tulen Temast, sest Ma ei ole ju tulnud Iseenesest, vaid Tema on Mind läkitanud.
8:43 Mispärast te ei mõista Minu kõnet? Sellepärast et te ei või kuulda Minu sõna.
8:44 Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järele te tahate teha! Tema on inimese tapja olnud algusest peale ega ole jäänud püsima tõesse, sest tõde ei ole tema sees. Kui ta räägib valet, siis ta räägib omast, sest ta on valetaja ja vale isa!
8:45 Aga et Mina tõtt räägin, siis te ei usu Mind!
8:46 Kes teie seast võib Mind patus süüdistada? Kui Mina tõtt räägin, miks te siis ei usu Mind?
8:47 Kes Jumalast on, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule selle pärast, et teie ei ole Jumalasi!”
8:48 Siis kostsid juudid ning ütlesid Talle: „Eks me ütle õigesti, et Sina oled samaarlane ja et Sul on kuri vaim?”
8:49 Jeesus vastas: „Mul ei ole kurja vaimu, aga Ma austan Oma Isa ja teie teotate Mind.
8:50 Mina aga ei otsi Oma au; Ūks on, Kes seda otsib ja kohut mõistab!
8:52 Juudid ütlesid Temale: „Nüüd me oleme ära tunnud, et Sul on kuri vaim! Aabraham on surnud ja prohvetid, ja Sina ütled: Kui keegi Minu sõna peab, siis ta ei maitse surma igavesti!
8:53 Kas Sina oled suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetid on surnud. Kelleks Sina ennast pead?”
8:54 Jeesus vastas: „Kui Mina Iseenesele annan austust, siis ei ole Mu austus midagi; Minu Isa on, Kes Mulle annab austuse, Keda te ütlete oma Jumala olevat.
8:55 Ja teie ei ole Teda tunnud, aga Mina tunnen Teda. Ja kui Ma ütleksin, et Ma Teda ei tunne, siis Ma oleksin teie sarnane valelik; aga Ma tunnen Teda ja pean Tema sõna.
8:56 Aabraham, teie isa, hakkas rõõmutsema, et tema saab näha Minu päeva. Ja Ta nägi seda ja oli rõõmus!”
8:57 Siis ütlesid juudid Temale: „Sa ei ole veel viiskümmend aastat vana ja oled näinud Aabrahami?”
8:58 Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et enne kui Aabraham sündis, olin Mina!”
8:59 Siis nad haarasid kive, ei Tema peale visata. Aga Jeesus peitis enese ära ja väljus pühakojast.
9:1 Ja mööda minnes Ta nägi inimest, kes sündimisest saadik oli olnud pime.
9:2 Ja Tema jüngrid küsisid Temalt: „Rabi, kes on pattu teinud, kas tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?”
9:3 Jeesus vastas: „Ei ole tema pattu teinud ega ta vanemad, vaid et Jumala teod saaksid temas avalikuks.
9:4 Meie peame tegema Selle tegusid, Kes Mind on läkitanud, niikaua kui päeva on; öö tuleb, mil ükski ei või midagi teha!
9:5 Niikaua kui Ma olen maailmas, olen Ma maailma valgus!”
9:6 Kui Ta seda oli ütelnud, sülitas Ta maha ja tegi süljest muda ning võidis selle mudaga tema silmad.
9:7 ja ütles talle: „Mine pese silmi Siiloa tiigis!” - Siiloa tähendab „Läkitatu”. - Siis ta läks sinna ja pesi, ja tuli nägijana tagasi.
9:8 Aga naabrid ja kes teda varemini olid näinud kerjuse olevat, ütlesid: „Eks see ole sama, kes istus ja kerjas?”
9:9 Ūhed ütlesid: „See on sama!” Aga teised: „Ei ole, vaid ta on tema sarnane!” Tema ise ütles: „Mina olen see!”
9:10 Siis nad küsisid temalt: „Kuidas siis sinu silmad avati?”
9:11 Tema vastas: „Inimene, Keda kutsutakse Jeesuseks, tegi muda ja võidis sellega mu silmi ja ütles mulle: Mine Siiloa tiigi ääre ja pese silmi! Aga kui ma sinna läksin ja pesin, sain ma nägijaks!”
9:12 Siis ütlesid nad temale: „Kus Ta on?” Tema ütles: „Ei mina tea!”
9:13 Siis nad viisid tema, kes enne oli pime olnud, variseride juure.
9:14 Aga see oli hingamispäev, kui Jeesus tegi muda ja avas ta silmad.
9:15 Siis küsisid variseridki taas temalt, kuidas ta oli nägijaks saanud. Aga tema ütles neile: „Ta pani muda mu silmadele ja, ma pesin näo ning sain nägijaks!”
9:16 Siis ütlesid mõned variseridest: „See inimene ei ole Jumalast, sest ta ei pea hingamispäeva!” Teised ütlesid: „Kuidas võib patune inimene teha niisuguseid tunnustähti?” Ja nende seas oli lahkmeel.
9:17 Nüüd nad ütlesid taas pimedale: „Sina, mis sina ütled Temast, et Ta su silmad avas?” Tema ütles: „Ta on prohvet!”
9:18 Aga juudid ei uskunud, et ta oli olnud pime ja oli saanud nägijaks, kuni nad kutsusid nägijaks-saanu vanemad
9:19 ja küsisid neilt ning ütlesid: „Kas see on teie poeg, kelle te ütlete pimedana sündinud olevat? Kuidas ta siis nüüd näeb?”
9:20 Ta vanemad kostsid neile ning ütlesid: „Me teame, et see on meie poeg ja et ta sündis pimedana.
9:21 Aga kuidas ta nüüd näeb, seda me ei tea; või kes ta silmad avas, seda me ei tea. Ta on küllalt vana, küsige temalt eneselt, küllap ta ise kostab enese eest!”
9:22 Seda ütlesid ta vanemad, sest nad kartsid juute; sest juudid olid juba isekeskis võtnud nõuks, et kui keegi peaks Teda tunnistama Kristuseks, siis see lükatakse kogudusest välja.
9:23 Sellepärast ütlesid ta vanemad: „Ta on küllalt vana, küsige temalt eneselt!”
9:24 Siis nad kutsusid teist korda inimese, kes oli pime olnud, ja ütlesid temale: „Anna Jumalale au! Me teame, et See Inimene on patune!”
9:25 Tema vastas nüüd: „Kas Ta on patune, seda ma ei tea; üht ma tean, et olin pime ja nüüd näen!”
9:26 Nad küsisid nüüd temalt: „Mis Ta tegi sulle? Kuidas Ta su silmad avas?”
9:27 Ta vastas neile: „Ma juba ütlesin teile, aga te ei võtnud kuulda. Miks te jälle tahate kuulda? Või tahate teiegi hakata Tema jüngreiks?”
9:28 Siis nad hakkasid teda sõimama ja ütlesid: „Sina oled Tema jünger, meie aga oleme Moosese jüngrid!
9:29 Me teame, et Jumal on rääkinud Moosesega, aga kust See Inimene on, seda me ei tea!”
9:30 Mees kostis ning ütles neile: „See ongi imelik, et te ei tea, kust Ta on, ja Tema avas mu silmad!
9:31 Me ju teame, et Jumal ei kuule patuseid, vaid kui keegi on jumalakartlik ja teeb Tema tahtmist, siis seda Ta kuuleb.
9:32 Maailma algusest ei ole kuuldud, et keegi on avanud sündinud pimeda silmad.
9:33 Kui Ta ei oleks Jumalast, siis Ta ei võiks midagi teha!”
9:34 Nad kostsid ning ütlesid talle: „Sina oled koguni pattudes sündinud ja sina õpetad meid?” Ja nad tõukasid ta välja.
9:35 Jeesus sai kuulda, et nad olid ta välja tõuganud; ja kui Ta tema leidis, ütles Ta: „Kas sa usud Inimese Pojasse?”
9:36 Tema vastas ja ütles: „Issand, Kes See on, et võiksin uskuda Temasse?”
9:37 Jeesus ütles temale: „Sa oled ju Teda näinud ja See on Tema, Kes sinuga räägib!”
9:38 Aga tema ütles: „Issand, ma usun!” Ja ta kummardas Teda.
9:39 Ja Jeesus ütles: „Mina olen tulnud kohtu mõistmiseks sellesse maailma, et need, kes ei näe, saaksid nägijaks, ja kes näevad, saaksid pimedaks!”
9:40 Ja mõned variseridest, kes olid Tema juures, kuulsid seda ja ütlesid: „Kas meiegi oleme pimedad?”
9:41 Jeesus ütles neile: „Kui te oleksite pimedad, ei oleks teil pattu; aga et te nüüd ütlete: Me näeme! siis jääb teie patt teile!
10:1 Tõesti, tõesti Ma ütlen teile: kes ei lähe uksest sisse lambatarasse, vaid astub sisse mujalt, see on varas ja röövel!
10:2 Aga kes uksest sisse läheb, see on lammaste karjane,
10:3 sellele avab uksehoidja, ja lambad kuulevad ta häält, ja ta kutsub omi lambaid nimepidi ja viib nad välja.
10:4 Ja kui ta oma lambad on välja ajanud, käib ta nende ees ja lambad järgivad teda, sest nad tunnevad tema häält.
10:5 Aga võõrast nad ei järgi, vaid põgenevad tema eest, sest nad ei tunne vööraste häält!”
10:6 Selle võrduim Jeesus ütles neile; nemad aga ei saanud aru, mis see on, mida Ta neile rääkis.
10:7 Sellepärast ütles Jeesus taas: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et Mina olen lammaste üks!
10:8 Kõik, kes on tulnud enne Mind, on vargad ja röövlid; lambad aga ei ole neid kuulnud!
10:9 Mina olen uks. Kui keegi Minu kaudu sisse läheb, siis ta saab õndsaks ja käib sisse ja välja ja leiab karjamaad.
10:10 Varas ei tule muu pärast kui varastama ja tapma ning hukkama. Mina olen tulnud, et neil oleks elu ja kõike ülirohkesti!
10:11 Mina olen hea karjane. Hea karjane jätab oma elu lammaste eest.
10:12 Palgaline ja kes ei ole karjane, kelle omad lambad ei ole, näeb hundi tulevat ja jätab lambad maha ja põgeneb - ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali.
10:13 - Ta põgeneb, sest ta on palgaline ega hooli lammastest.
10:14 Mina olen hea karjane ja tunnen Omi ja Minu Omad tunnevad Mind,
10:15 nõnda nagu Isa tunneb Mind ja Mina tunnen Isa, ja Ma jätan Oma elu lammaste eest.
10:16 Ja Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast; needki ma pean tooma siia, ja nad kuulevad Minu häält, ja siis on üks kari ja üks Karjane.
10:17 Sellepärast Isa armastab Mind, et Ma jätan Oma elu, et seda jälle võtta.
10:18 Ūkski ei võta seda Minult, vaid Ma jätan selle Iseenesest. Mul on meelevald seda jätta ja Mul on meelevald seda jälle võtta. Selle käsusõna Ma olen saanud Oma Isalt!”
10:19 Siis tekkis taas vaidlus juutide keskel nende sõnade pärast.
10:20 Ja paljud nende seast ütlesid: „Temas on kuri vaim ja Ta jampsib! Miks te Teda kuulate?”
10:22 Siis tulid templi uuendamise pühad Jeruusalemas. 0li talv.
10:23 Ja Jeesus köndis pühakojas Saalomoni võlvitud hoones.
10:24 Siis juudid asusid Ta ümber ja ütlesid Temale: „Kaua sa pead meie hinge kahevahel? Oled Sa Kristus, siis ütle meile seda lausa!”
10:25 Jeesus kostis neile: „Ma olen teile juba ütelnud aga te ei usu! Teod, mis Ma teen Oma Isa nimel, need tunnistavad Minust.
10:26 Teie aga ei usu, sest teie ei ole Minu lammaste hulgast.
10:27 Minu lambad kuulevad Minu häält ja Mina tunnen neid ja nemad järgivad Mind.
10:28 Ja mina annan neile igavese elu ja nemad ei saa iialgi hukka, ja ükski ei kisu neid minu käest.
10:29 Minu Isa, Kes nad mulle on annud, on suurem kui kõik; ja ükski ei saa neid Minu Isa Käest ära kiskuda.
10:30 Mina ja Isa oleme üks.
10:31 Siis võtsid juudid jälle maast kive, et Teda nendega visata.
10:32 Jeesus kostis neile: „Palju häid tegusid Ma olen teile näidanud Oma Isast; missuguse teo pärast te tahate Mind kividega visata?”
10:33 Juudid vastasid Temale: „Hea teo pärast me ei viska Sind kividega, vaid Jumala pilkamise pärast ja et Sina, Kes oled inimene, pead Ennast Jumalaks!”
10:34 Jeesus vastas neile: „Eks teie käsuõpetuses ole kirjutatud: Mina olen ütelnud: Teie olete jumalad!?
10:35 Kui Ta nimetab jumalaiks neid, kellede kätte sai Jumala sõna - ja Kiri ei või jääda valeks -
10:36 kuidas te siis ütlete Sellele, Keda Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma: Sina pilkad Jumalat! sellepärast et Ma ütlesin: Mina olen Jumala Poeg?
10:37 Kui Ma ei tee Oma Isa tegusid, siis ärge Mind uskuge;
10:38 aga kui Ma teen, siis uskuge neid tegusid, kui te ka Mind ei usu, et te tunneksite ja saaksite aru, et Isa on Minus ja Mina olen Isas!”
10:39 Siis nad püüdsid taas Teda kinni võtta aga Ta pääsis nende käest.
10:40 Ja Tema läks jälle teisele poole Jordanit, sinna paika, kus Johannes esmalt oli olnud ristimas; ja Ta viibis seal.
10:41 Ja paljud tulid Tema juure ja ütlesid: „Johannes ei teinud küll ühtki tunnustähte; aga kõik, mis Johannes Sellest Mehest on ütelnud, on tõsi!”
10:42 Ja seal uskusid paljud Temasse.
11:1 Aga keegi Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta alevist, oli haige.
11:2 Maarja aga oli see, kes Issandat oli kalli salviga võidnud ja Tema jalgu oma juustega kuivatanud. Tema vend Laatsarus oligi haigestunud.
11:3 Siis läkitasid õed Tema juure ütlema: „Issand, vaata, see, keda Sa armastad, on haige!”
11:4 Kui Jeesus seda kuulis, ütles Ta: „See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et Jumala Poega selle läbi austataks!”
11:5 Aga Jeesus armastas Martat ja tema õde ja Laatsarust.
11:6 Kui ta nüüd kuulis tema haige olevat, siis Ta viibis veel kaks päeva seal paigas, kus Ta oli.
11:7 Pärast seda ütles Ta jüngritele: „Lähme jälle Juudamaale!”
11:8 Jüngrid ütlesid Temale: „Rabi, äsja püüdsid juudid Sind kividega visata ja Sa lähed jälle sinna?”
11:9 Jeesus kostis: „Eks kaksteistkümmend tundi ole päevas? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust.
11:10 Aga kui keegi kõnnib öösel siis ta komistab, sest temas ei ole valjust!”
11:13 Aga Jeesus rääkis ta surmast; nemad aga mõtlesid, et Ta räägib une magamisest.
11:14 Siis Jeesus ütles neile lausa: „Laatsarus on surnud,
11:15 ja Ma olen rõõmus teie pärast, et Ma ei olnud seal, et te usuksite. Aga läki tema juure!”
11:16 Siis ütles Toomas, keda hüütakse Kaksikuks, kaasjüngritele: „Lähme ka meie, et ühes Temaga surra!”
11:17 Kui nüüd Jeesus tuli, leidis Ta, et Laatsarus oli juba neli päeva hauas olnud.
11:18 Aga Betaania oli Jeruusalema lähedal, umbes viisteistkümmend vagu maad sellest.
11:19 Ja palju juute oli tulnud Marta ja Maarja juure neid trööstima nende venna pärast.
11:20 Kui nüüd Marta kuulis, et Jeesus on tulemas, läks ta Temale vastu; aga Maarja jäi koju.
11:21 Siis Marta ütles Jeesusele: „Issand, kui Sa oleksid siin olnud, mu vend ei oleks surnud!
11:22 Aga nüüdki ma tean, et Jumal Sulle annab, mis Sa iganes Jumalalt palud!”
11:23 Jeesus ütles talle: „Sinu vend tõuseb üles!”
11:24 Marta ütles Talle: „Ma tean, et ta üles tõuseb ülestõusmises viimsel päeval!”
11:25 Jeesus ütles temale: „Mina olen ülestõusmine ja elu; kes Minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb!
11:26 Ja igaüks, kes elab ja Minusse usub, see ei sure igavesti. Kas sa usud seda?”
11:27 Ta ütleb Temale: „Jah, Issand, mul on see usk, et Sina oled Kristus Jumala Poeg, Kes maailma on tulemas!”
11:28 Ja kui ta seda oli ütelnud, läks ta ja kutsus oma õe Maarja salaja ning ütles: „Õpetaja on siin ja kutsub sind!”
11:29 Kui õde seda kuulis, tõusis ta sedamaid ja läks Tema juure.
11:30 Sest Jeesus ei olnud veel jõudnud alevisse, vaid oli veel seal paigas, kus Marta Teda oli kohanud.
11:31 Kui nüüd juudid, kes olid Maarja juures toas teda trööstimas, nägid, et Maarja rutates tõusis ja väljus, järgisid nad teda mõteldes, et ta läheb haua juure nutma.
11:32 Kui siis Maarja jõudis sinna, kus Jeesus oli, ja Teda nägi, heitis ta maha Tema jalgade ette ning ütles Talle: „Issand, oleksid Sa siin olnud, mu vend ei oleks surnud!”
11:33 Kui nüüd Jeesus nägi teda nutvat ja juute, kes temaga olid tulnud, ka nutvat, ärritus Ta vaimus ja võpatas.
11:34 Ja Ta ütles: „Kuhu te olete ta pannud?” Nad ütlesid Temale: „Issand, tule ja vaata!”
11:35 Jeesus nuttis.
11:36 Siis ütlesid Juudid: „Vaata, kuidas Ta teda armastas!”
11:37 Aga mõned nende seast ütlesid: „Kas Tema, kes avas pimeda silmad, ei võinud teha, et ka see ei oleks surnud?”
11:38 Siis Jeesus ärritus taas Iseeneses ning tuli haua juure. See oli koobas ja selle avausel lasus kivi.
11:39 Jeesus ütleb: „Tõstke kivi ära!” Siis ütleb surnu õde Marta Temale: „Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev!”
11:40 Jeesus ütleb temale: „Eks Ma ütelnud sulle: kui sa usuksid, siis sa näha Jumala au?”
11:41 Siis nad tõstsid kivi ära. Aga Jeesus tõstis Oma silmad ütles: „Ma tänan Sind, Isa, et sa oled kuulnud!
11:42 Mina ju teadsin, et Sa Mind ikka kuuled; kuid rahva pärast, kes siin ümber seisab, Ma räägin, et nad usuksid, et Sina Mind oled läkitanud!”
11:43 Ja kui Ta seda oli ütelnud, hüüdis Ta suure häälega: „Laatsarus, tule välja!”
11:44 Ja surnu tuli välja jalust ja käsist mähkmetega mähitud ja nägu higirätikusse mässitud. Jeesus ütleb neile „Päästke ta lahti ja laske ta minna!”
11:45 Siis palju juute, kes olid tulnud Maarja juure ja olid näinud, mis Jeesus oli teinud, uskusid Temasse.
11:46 Aga mõned neist läksid variseride juure ja ütlesid neile, mis Jeesus oli teinud.
11:47 Siis ülempreestrid ja variserid kogusid kokku Suurkohtu ja ütlesid: „Mida me peame tegema? Sest See Inimene teeb palju tunnustähti.
11:48 Kui me Ta nõnda jätame, usuvad kõik Temasse; siis tulevad roomlased ja võtavad ära meie paiga ja rahva!”
11:49 Aga üks nende seast, Kaifas, kes oli sel aastal ülempreester, ütles neile: „Te ei tea midagi
11:50 ega sellele, et teile on parem, et üks inimene sureb rahva eest kui et kogu rahvas hukkub!”
11:51 Ent seda ta ei ütelnud iseenesest, vaid olles sel aastal ülempreester, kuulutas ta prohveti viisil, et Jeesus pidi surema rahva eest,
11:52 ja mitte ainult selle rahva eest, vaid et Ta ka hajuvil elavad Jumala lapsed koguks ühtekokku.
11:53 Sellest päevast alates nad pidasid nüüd üheskoos nõu Teda ära tapma.
11:54 Siis ei käinud Jeesus enam avalikult juutide seas, vaid läks sealt ära kõrvelähedasse kohta, Efraimi-nimelisse linna; ja Ta viibis seal Oma jüngritega.
11:55 Aga juutide paasapühad olid ligi, ja paljud läksid sealt maalt enne paasapühi Jeruusalemma endid puhastama.
11:56 Siis nad otsisid Jeesust ja rääkisid üksteisega pühakojas seistes: „Mis te arvate, kas Ta ei tule pühiks?”
11:57 Ūlempreestrid ja variserid olid aga annud käsud, et kui keegi peaks teadma, kus Ta on, see annaks seda teada, et nad Ta kinni võtaksid.
12:1 Kuus päeva enne paasapüha tuli Jeesus Betaaniasse, kus elas Laatsarus, kelle Jeesus oli surnuis üles äratanud.
12:2 Siis nad tegid seal Temale söömaaja ja Marta ümmardas. Ja Laatsarus oli üks neist, kes ühes Temaga lauas istusid.
12:3 Siis võttis Maarja naela selget, väga kallist nardisalvi ning võidis Jeesuse jalgu ja kuivatas Ta jalgu oma juustega. Ja maja sai täis salvi lõhna.
12:4 Aga üks Tema jüngritest, Juudas Iskariot, kes pärast Tema ära andis, ütles:
12:5 „Mispärast ei ole see salv ära müüdud kolmesaja teenari eest ja raha antud vaestele?”
12:6 Aga seda ta ei ütelnud, et ta vaestest hoolis, vaid et ta oli varas ja ta käes oli kukkur, ja ta kõrvaldas, mis sisse pandi.
12:7 Siis ütles Jeesus: „Jäta ta rahule, et ta seda saaks hoida Minu matuse päevaks.
12:8 Sest vaeseid on ikka teie juures, aga Mind ei ole teil ikka!”
12:9 Siis sai suur hulk juute teada, et Tema on seal, ja nad ei tulnud sinna mitte ainult Jeesuse pärast, vaid et ka näha saada Laatsarust, kelle Ta oli surnuist üles äratanud.
12:10 Aga ülempreestrid pidasid nõu Laatsarusegi ära tappa,
12:11 sest tema pärast läks sinna palju juute ja uskus Jeesusesse.
12:12 Järgmisel päeval, kui palju rahvast, kes oli tulnud pühi pidama, kuulis, et Jeesus tuleb Jeruusalemma,
12:13 võtsid nad palmipuude oksi ja läksid välja Temale vastu ning hüüdsid: „Hoosianna, õnnistatud olgu, Kes tuleb Issanda nimel, Iisraeli kuningas!”
12:14 Aga Jeesus leidis noore eesli ja istus tema selga, nõnda nagu on kirjutatud:
12:15 „Ära karda, Siioni tütar! Vaata, sinu kuningas tuleb ning istub eeslisälu seljas!”
12:16 Sellest ei saanud jüngrid esialgu aru; aga kui Jeesus oli austatud, siis meenus neile, et see oli kirjutatud Tema kohta ja et nad Temale seda olid teinud.
12:17 Nii andis Temast tunnistust rahvas, kes oli Tema juures, kui ta Laatsaruse välja hüüdis hauast ja tema üles äratas surnuist.
12:18 Sellepärast ka rahvas läks Temale vastu, sest nad kuulsid Teda selle tunnustähe teinud olevat.
12:19 Siis variserid rääkisid isekeskis: „Eks te näe, et te ei saa midagi teha? Vaata, maailm jookseb Tema järele!”
12:20 Aga nende seas, kes olid tulnud pühiks palvetama, leidusid mõned kreeklased.
12:21 Need tulid nüüd Filippuse juure, kes oli Betsaidast, Galilea linnast, ja palusid teda, üteldes: „Isand, me tahame Jeesust näha!”
12:22 Filippus tuleb ja ütleb seda Andreasele, ja Andreas ja Filippus tulevad ning ütlevad seda Jeesusele.
12:23 Aga Jeesus vastab neile ning ütleb: „Tund on tulnud, et Inimese Poega austataks!
12:24 Tõesti, tõesti Ma ütlen teile: Kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta üksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!
12:25 Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab siin maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.
12:26 Kui keegi Mind teenib, see järgigu Mind, ja kus Mina olen, seal peab olema ka Minu teenija; ja kes Mind teenib, seda tahab Isa austada. Ja mis
12:28 Isa, austa Oma nime!” Siis tuli hääl taevast: „Mina olen juba austanud ja austan veel!”
12:29 Siis rahvahulk, kes seal seisis ja seda kuulis, ütles pikse olevat müristanud. Aga teised ütlesid: „Ingel rääkis Temaga!”
12:30 Jeesus kostis ning ütles: „See hääl ei sündinud Minu pärast, vaid teie pärast.
12:31 Nüüd käib kohus üle selle maailma; nüüd tõugatakse välja selle maailma vürst.
12:32 Ja Mina tahan, kui Mind maast üles tõstetakse, kõik tõmmata Enese juure!”
12:33 Aga seda Ta ütles tähendades, mis surma Ta pidi surema.
12:34 Siis vastas rahvas Temale: „Me oleme kuulnud käsuõpetusest, et Kristus jääb igavesti. Kuidas siis Sina ütled, et Inimese Poeg ülendatakse? Kes on See Inimese Poeg?”
12:35 Jeesus ütles nüüd neile: „Valgus on veel üürikeseks ajaks teie keskel; käige niikaua kui teil valgust on, et pimedus teid ei tabaks; sest kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ja läheb.
12:36 Uskuge valgusesse, niikaua kui teil valgus on, et te saaksite valguse lapsiks!” Seda rääkis Jeesus ja läks ning, peitis Enese ära nende eest.
12:37 Ja ehk Ta küll palju tunnustähti oli teinud nende nähes, ei uskunud nad siiski Temasse,
12:38 et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta ütles: „Issand, kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars?”
12:39 Sellepärast nad ei võinud uskuda, et Jesaja oli veel ütelnud:
12:40 „Tema on teinud nende silmad pimedaks ja nende südamed kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et Mina neid parandaksin!”
12:41 Seda ütles Jesaja, kui ta nägi Jeesuse auhiilgust ja rääkis Temast.
12:42 Siiski uskus ka palju ülemaid Temasse; kuid variseride pärast nad ei tunnistatud seda, et neid ei lükataks kogudusest välja.
12:43 Sest nad armastasid austust inimeselt rohkem kui austust Jumalalt.
12:44 Aga Jeesus hüüdis ning ütles: „Kes Minusse usub, see ei usu Minusse, vaid Sellesse, Kes Mind on läkitanud!
12:45 Ja kes näeb Mind, see näeb Seda, Kes Mind on läkitanud.
12:46 Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub Minusse, ei jääks pimedusse.
12:47 Ja kui keegi kuuleb Minu sõnu ega pea neid, selle üle ei mõista Mina kohut; sest Mina ei ole tulnud kohut mõistma maailma üle, vaid maailma õndsaks tegema.
12:48 Kes Mind põlgab ega võta vastu Minu sõna, sellel oma kohtumõistja. Sõna, mis Ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval.
12:49 Sest Ma ei ole rääkinud Iseenesest, vaid Isa, Kes Mind on läkitanud, on Mulle annud kasu, mida Ma pean rääkima.
12:50 Ja Ma tean, et Tema käsk on igavene elu. Mida Ma nüüd räägin, seda räägin nõnda, kuidas Isa mulle on ütelnud!”
13:1 Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis tunni olevat tulnud, et Ta siit maailmast läheb Isa juure, armastas Ta neid otsani, nõnda Ta oli armastanud Omi, kes olid maailmas.
13:2 Ja õhtusöömaajal olles, kui kurat juba oli Juuda, Siimona poja Iskarioti südamesse pannud, et ta Tema ära annaks,
13:3 ja kui Jeesus teadis et Isa kõik Tema kätte oli annud ja et Tema oli lähtunud Jumalast Ja läheb Jumala juure,
13:4 tõuseb Ta üles õhtusöömaajalt ja võtab Oma kuue seljast ja võtab rätiku ja vöötub sellega.
13:5 Pärast seda Ta valab vett vaagnasse ja hakkab pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, millega Ta oli vöötatud.
13:6 Siis Ta tuleb Siimon Peetruse juure, ja see ütleb Temale: „Issand, kas Sina mu jalg pesed?”
13:7 Jeesus vastas ütles temale: „Mida Mina teen, seda sina nüüd ei tea, aga pärast seda sa pead teada saama!”
13:8 Peetrus ütleb Temale: „Eladeski ei või Sina minu jalgu pesta!” Jeesus vastas temale: „Kui Ma sind ei pese, siis ei ole sul osa Minuga!”
13:9 Siimon Peetrus ütleb Temale: „Issand, mitte üksnes minu jalgu, vaid ka käed ja pea!”
13:10 Jeesus ütleb temale: „Kes on pestud, sellel ei ole vaja muud kui jalgu pesta, sest ta on üldse puhas; ja teie olete puhtad, kuid mitte kõik!”
13:11 Sest Ta teadis, kes Tema ära annab, sellepärast Ta ütles: „Teie ei ole kõik puhtad!”
13:12 Kui Ta nüüd nende jalad on pesnud ja Oma kuue oli võtnud, istus Ta jälle maha ja ütles neile: „Kas teate, mis Ma teile olen teinud?
13:13 Te hüüate Mind Õpetajaks ja Issandaks ja ütlete õigesti, sest Mina olen See.
13:14 Kui nüüd Mina, Isaand ja Õpetaja, teie jalad olen pesnud, siis peate teiegi üksteise jalgu pesema.
13:15 Sest Ma olen teile annud eeskuju, et ka teie nõnda teeksite,
13:16 Tõesti, tõesti Ma ütlen teile: Ei ole ori suurem kui tema isand ega käskjalg suurem kui tema läkitaja!
13:17 Kui te seda teate; õndsad olete, kui te seda teete!
13:18 Ma ei ütle seda teie kõikide kohta; Ma tean, kelled Ma olen valinud. Aga Ma ütlen seda, et Kiri täide läheks: Kes Minu leiba sööb, on tõstnud oma kanna Minu vastu!
13:19 Nüüd ütlen Ma teile seda, enne kui see sünnib, et kui see sünnib, te usuksite, et Mina See olen.
13:20 Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et kes vastu võtab selle, kelle Ma läkitan, see võtab Mind vastu; aga kes Mind vastu võtab, see võtab vastu Tema, kes Mind on läkitanud!”
13:21 Kui Jeesus seda oli ütelnud, võpatas Ta oma vaimus ja tunnistas ning ütles: „Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et üks teie seast annab Mind ära!”
13:22 Siis vaatasid jüngrid üksteisele otsa ja olid kahevahel, kellest Ta räägib.
13:23 Ūks Tema jüngritest, see, keda Jeesus armastas, oli lauas istumas Jeesuse rinna najal.
13:24 Selle poole nüüd Siimon Peetrus noogutas peaga ning ütles temale: „Ūtle, kes see on, kellest Ta räägib?”
13:25 See laskus siis Jeesuse rinnale ja ütles Temale: Issand, kes see on?”
13:26 Jeesus vastas: „See on see, kellele Mina kastutan ja annan selle palukese!” Ja Tema kastis palukese ning võttis ja andis selle Juudale, Siimona pojale Iskariotile.
13:27 Ja palukese järele läks saatan temasse. Siis Jeesus ütles temale: „Mis sa teed, seda tee kähku!”
13:28 Aga sellest ei saanud aru ükski neist, kes lauas istusid, miks Ta seda temale ütles.
13:29 Sest mõned mõtlesid, et Jeesus, kuna Juuda käes seisis kukkur, temale ütleb: „0sta, mis meile pühiks vaja on!” Või et ta midagi vaestele annaks.
13:30 Kui ta nüüd palukese oli võtnud, läks ta sedamaid välja. Aga oli öö.
13:31 Kui ta nüüd oli väljunud, ütles Jeesus: „Nüüd on Inimese Poeg austatud ja Jumal on austatud Temas!
13:32 0ns Jumal Temas austatud, siis austab Teda ka Jumal Eneses ja austab Teda varsti!
13:33 Lapsukesed, Ma olen veel üürikese aja teie juures; te hakkate Mind otsima. Ja nagu Ma juutidele ütlesin: Kuhu Mina lähen, sinna teie ei või tulla! nõnda Ma ütlen nüüd ka teile.
13:34 Uue käsusõna Ma annan teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu Mina teid olen armastanud; et teiegi üksteist armastaksite!
13:35 Sellest tunnevad kõik, et teie olete Minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!”
13:36 Siimon Peetrus ütleb Temale: „Issand, kuhu sa lähed?” Jeesus vastas: „Kuhu Ma lähen, sinna sa ei võid Mind järgida, aga edaspidi sa järgid Mind!”
13:37 Peetrus ütleb Temale: „Issand, miks ma nüüd ei või Sind järgida? Ma annan oma elu Sinu eest!”
13:38 Jeesus vastab temale: „Annad sina oma elu Minu eest? Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle, et kukk ei laula mitte enne, kui sa Mind juba kolm korda oled salanud!
14:1 Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge Minusse.
14:2 Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nii ei oleks, kas Ma oleksin teile ütelnud: Ma lähen teile aset valmistama?
14:3 Ja kui Ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen Ma jälle tagasi ja võtan teid Enese juure, et teiegi oleksite, kus Mina olen.
14:4 Ja kuhu Mina lähen, seda teed te teate!”
14:5 Toomas ütleb Temale: „Issand, me ei tea, kuhu Sa lähed! Kuidas võime teada teed?”
14:6 Jeesus ütleb temale: „Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juure muidu kui Minu kaudu!
14:7 Kui te Mind oleksite ära tunnud, siis te tunneksite ka Minu Isa, ja sellest ajast te tunnete Teda ja olete Teda näinud!”
14:8 Filippus ütleb Temale: „Issand, näita meile Isa, siis me jääme rahule!”
14:9 Jeesus ütleb temale: „Niikaua aega olen Ma teie juures ja sa ei ole Mind tunnud, Filippus? Kes Mind on näinud, see on näinud Isa. Kuidas sa ütled: Näita meile Isa!?
14:10 Kas sa ei usu, et Mina olen Isas ja Isa on Minus? Neid sõnu, mida Ma räägin, ei räägi Ma Iseenesest, vaid Isa, Kes asub Minus, teeb Oma tegusid.
14:11 Uskuge Mind, et Mina olen Isas ja et Isa on Minus; aga kui mitte, siis uskuge nende tegude pärast.
14:12 Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et kes usub Minusse, see teeb ka neid tegusid, mida Mina teen, ja teeb veel suuremaid kui need on, sest Mina lähen Isa juure!
14:13 Ja mida te iganes palute Minu nimel, seda Ma teen, et Isa austaks Pojas!
14:14 Kui te midagi Minult palute Minu nimel, siis Ma teen seda.
14:15 Kui te Mind armastate, siis pidage Minu käsusõnu!
14:16 Ja Mina palun Isa, ja Tema annab teile Trööstija, et see teie juure jääks igavesti,
14:17 tõe Vaimu, Keda maailm ei või vastu võtta, sellepärast et ta Teda ei näe ega tunne, aga teie tunnete Teda, sest Tema jääb teie juure ja tahab olla teie sees.
14:18 Ma ei jäta teid vaestekslasteks; Ma tulen teie juure.
14:19 Veel on pisut aega, siis maailm ei näe Mind enam, aga teie näete Mind; sest Mina elan ja teie saate elama!
14:21 Kellel on minu käsusõnad ja kes neid peab, see on, kes Mind armastab; kes aga Mind armastab, seda armastab Minu Isa ja Ma tahan teda armastada ja Iseennast temale ilmutada!”
14:22 Temale ütleb Juudas, mitte Iskariot: „Issand, millest see oleneb, et Sa meile tahad Ennast ilmutada, aga mitte maailmale?”
14:23 Jeesus vastas ning ütles temale: „Kui keegi Mind armastab, küll ta peab Minu sõna, ja Minu Isa armastab Teda, ja Me tuleme tema juure„ ja teeme eluaseme tema juure.
14:24 Kes Mind ei armasta, see ei pea Minu sõnu, ja sõna, mida te kuulete, ei ole Minu, vaid on Isa sõna, kes Mind on läkitanud.
14:25 Seda olen Mina teile rääkinud teie juures viibides.
14:26 Aga Trööstija, Püha Vaim, kelle Minu Isa läkitab Minu nimel, see õpetab teile kõik ja tuletab teile meele kõik, mis Mina teile olen ütelnud.
14:27 Rahu Ma jätan teile; Oma rahu Ma annan teile; Mina ei anna teile nõnda nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks!
14:28 Te kuulsite Mind teile ütlevat: Ma lähen ära ja tulen taas teie juurde. Kui te Mind armastaksite, siis te rõõmutseksite, et Ma lähen Isa juure; sest Minu Isa on suurem kui Mind!
14:29 Ja nüüd Ma olen teile seda ütelnud, enne kui see sünnib, et te usuksite, kui see sünnib.
14:30 Ma ei räägi enam palju teiega, sest selle maailma vürst tuleb ja ta ei saa Minust midagi.
14:31 Aga et maailm aru, et Ma armastan Isa ja teen nõnda, kuidas Isa mind on käskinud. Tõuske, mingem siit ära!”
15:1 „Mina olen tõeline viinapuu ja Minu Isa on viinamäe aednik.
15:2 Iga oksa Minu küljes, mis ei kanna vilja, Tema kõrvaldab ja igaüht, mis kannab vilja, Tema puhastab, et see kannaks rohkem vilja.
15:3 Teie olete juba puhtad selle sõna pärast, mis Mina teile rääkinud!
15:4 Jääge Minusse ja Mina jään teisse. Nagu oks ei või vilja kanda iseenesest, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää Minusse.
15:5 Mina olen viinapuu, teie olete oksad; kes jääb Minusse ja Mina temasse, see kannab palju vilja; sest ilma Minuta ei või te midagi teha!
15:6 Kui keegi ei jää Minusse, siis ta heidetakse välja nagu viinapuu oks ning kuivab ära. Ja nad kogutakse kokku ja heidetakse tulle ning põletatakse ära.
15:7 Kui te jääte Minusse ja Minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mis te iganes tahate, ja see sünnib teile!
15:8 Selles on Minu Isa austatud, et te kannate palju vilja ja osutute Minu jüngriteks.
15:9 Otsegu Minu Isa on armastanud Mind, nõnda olen ka Mina teid armastanud; jääge Minu armastusse.
15:10 Kui te peate Minu käsusõnu, siis te jääte Minu armastusse, nõnda nagu Mina olen pidanud Oma Isa käsusõnu ja jään Tema armasusse.
15:11 Seda Ma olen teile rääkinud, et Minu rõõm oleks teie sees ja teie rõõm saaks täielikuks.
15:12 See on Minu käsusõna, et te armastaksite üksteist nõnda nagu Mina teid olen armastanud!
15:13 Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest!
15:14 Teie olete Mu sõbrad, kui te teete, mida Mina teid käsin.
15:15 Ma ei ütle teid enam orjad olevat, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Vaid Ma olen teid nimetanud sõpradeks, sest Ma olen teile teada annud kõik, mis Ma Oma Isalt olen kuulnud.
15:16 Mitte teie ei ole Mind valinud, vaid Mina olen teid valinud ja olen teid seadnud, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks ja Isa teile annaks, mida te iganes palute Minu nimel.
15:17 Seda Ma käsin teid, et te armastaksite üksteist!
15:18 Kui maailm teid vihkab, siis teadke, et ta Mind on enne teid vihanud.
15:19 Kui te oleksite maailmast, siis maailm armastaks oma. Aga et te ei ole maailmast, vaid Mina olen teid ära valinud maailmast, sellepärast vihkab teid maailm!
15:20 Pidage meeles seda sõna, mis Ma teile olen ütelnud: Ei ole ori suurem oma isandast! On nemad Mind taga kiusanud, siis nad kiusavad teidki taga. On nad pidanud Minu sõna, siis nad peavad teiegi sõna.
15:21 Aga seda kõike nad teevad teile Minu nime pärast, sest nad ei tunne Teda, Kes Mind on läkitanud.
15:22 Kui Ma ei oleks tulnud ega oleks neile rääkinud, siis ei oleks neil pattu. Aga nüüd ei ole neil oma pattu millegagi vabandada.
15:23 Kes vihkab Mind, see vihkab Mu Isa!
15:24 Kui Ma ei oleks nende keskel teinud neid tegusid, mida ükski muu ei ole teinud, ei oleks neil pattu, aga nüüd on nad näinud ja vihanud niihästi Mind kui Mu Isa.
15:25 Aga see on sündinud, et läheks täide sõna, mis on kirjutatud nende käsuõpetuses: Nad on Mind vihanud ilmaasjata!
15:26 Aga kui Trööstija tuleb, kelle Mina teile läkitan Isalt, tõe Vaim, Kes lähtub Isast, See tunnistab Minust.
16:1 Seda Ma olen teile rääkinud, et te ei taganeks.
16:2 Nad heidavad teid kogudusest välja ja tuleb aeg, mil igaüks, kes teid tapab, arvab au andvat Jumalale.
16:3 Ja seda nad teevad, sellepärast et nad ei tunne Isa ega Mind.
16:4 Aga seda Ma olen teile rääkinud, et kui tuleb see aeg, te mõtleksite sellele, et Mina teile seda olen ütelnud. Ent seda Ma ei ole teile ütelnud algusest, sest Ma olin ühes teiega.
16:5 Aga nüüd Ma lähen Selle juure, Kes Mind on läkitanud, ja keegi teie seast ei küsi Minult: Kuhu Sa lähed?
16:6 Ainult et Mina seda teile olen ütelnud, siis on kurbus täitnud teie südame.
16:7 Aga Mina ütlen teile tõtt: See tuleb teile heaks, et Mina lähen ära. Sest kui Ma ei läheks, ei tuleks Trööstija teie juure. Aga kui Ma lähen, siis Ma läkitan Tema teie juure.
16:8 Ja kui Ta tuleb, siis Ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta ja kohtu kohta:
16:9 patu kohta, et nad ei usu Minusse,
16:10 õiguse kohta, et Ma lähen Isa juure ja te ei näe Mind enam;
16:11 ja kohtu kohta, et selle maailma vürsti üle on kohus mõistetud.
16:12 Mul on teile veel palju ütlemist, aga te ei või nüüd seda kanda.
16:13 Aga kui Tema, tõe Vaim, tuleb, siis Ta juhatab teid kõigesse tõtte, sest Tema ei räägi Iseenesest, vaid mida Ta kuuleb, seda ta räägib ja tulevasi asju Ta kuulutab teile.
16:14 Tema austab Mind, sest Minu Omast Ta võtab ja kuulutab teile.
16:15 Kõik, mis Isal on, see on Minu päralt; sellepärast ma ütlesin, et Ta võtab Minu Omast ja kuulutab teile.
16:16 Ūürikese aja pärast, siis te ei näe Mind, ja taas üürikese aja pärast, siis te näete Mind!”
16:17 Siis ütlesid mõned Tema jüngritest isekeskis: „Mis see on, mis Ta ütleb meile: Ūürikese aja pärast, siis te ei näe Mind, ja taas üürikese aja pärast, siis te näete Mind! ja: Mina lähen Isa juure!?”
16:18 Nimelt nad küsisid: „Mis see on, mis Ta ütleb: üürikese aja pärast? Meie ei tea, mida Ta räägib.”
16:19 Siis Jeesus sai aru, et nad Temalt tahtsid küsida, ja ütles neile: „Seda te küsitlete isekeskis, et Ma ütlesin: Ūürikese aja pärast, siis te ei näe Mind, ja taas üürikese aja pärast te näete Mind!
16:20 Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, te nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus! Teid kurvastatakse, aga teie kurvastus muutub rõõmuks!
16:21 Kui naine sünnitab, on ta murelik, sest tema hetk on tulnud; aga kui ta lapse on saanud, ei mõtle ta enam ahastusele rõõmu pärast, et inimene on sündinud maailma.
16:22 Ja teilgi on nüüd meel murelik, aga Ma tahan teid jälle näha ja teie süda rõõmustub, ja ükski ei võta teie rõõmu teilt ära.
16:23 Ja sel päeval te ei küsi Minult midagi. Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et mida te iganes Isalt palute, seda Ta annab teile Minu nimel!
16:24 Tänini ei ole te midagi palunud Minu nimel. Paluge, siis te saate, et teie rõõm võiks olla täielik.
16:25 Seda Ma olen teile rääkinud võrdumitega; aga tuleb aeg, mil Ma teile enam ei räägi võrdumitega, vaid kuulutan Isast teile avalikult.
16:26 Sel päeval te palute Minu nimel. Ja Ma ei ütle teile, et Ma palun Isa teie eest.
16:27 Sest Isa Ise armastab teid, sellepärast et teie olete Mind armastanud ja uskunud, et Mina olen lähtunud Jumalast.
16:28 Ma olen lähtunud Isast ja tulnud maailma; taas Ma jätan maha maailma ja lähen Isa juure!”
16:29 Tema jüngrid ütlesid: „Vaata, nüüd Sa ütled lausa ega räägi võrdumitega!
16:30 Nüüd me teame, et Sa tead kõik ja et Sul ei ole vaja, et keegi Sinult küsib. Sellest me usume, et Sa oled lähtunud Jumala juurest!”
16:31 Jeesus vastas neile: „Kas te nüüd usute?
16:32 Vaata, tund tuleb ja on juba tulnud, et teid hajutatakse igaüks ise kohta ja te jätate Mind üksi! Ja Mina ei ole ometi mitte üksi, sest Isa on Minuga.
16:33 Seda Ma olen teil rääkinud, et teil oleks rahu Minus. Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, Mina olen maailma ära võitnud!”
17:1 Seda rääkis Jeesus ja tõstis Oma silmad taeva poole ning ütles: „Isa, tund on tulnud! Austa Oma Poega, et ka Poeg austaks Sind,
17:2 nagu Sa oled Temale annud meelevalla kõige liha üle, et Ta annaks igavese elu kõigile, kelled Sina oled Temale annud!
17:3 Aga see on igavene elu, et nad tunneksid Sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle Sina oled läkitanud.
17:5 Ja nüüd austa Mind Sina, Isa, Enese juures selle auga, mis Mul oli Sinu juures enne maailma olemasolu.
17:6 Mina olen Sinu nime ilmutanud inimestele, kelled Sa Mulle oled annud maailmast. Nemad olid Sinu Omad ja Sina andsid nad Mulle, ja nad on pidanud Sinu sõna.
17:7 Nüüd nad teavad, et kõik, mis Sina Mulle oled annud, on Sinult.
17:8 Sest need sõnad, mis Sa andsid Mulle, olen Ma annud neile, ja nemad on vastu võtnud ja teavad, et Ma tõesti olen lähtunud Sinu juurest, ja nemad on uskunud, et Sina oled Mind läkitanud.
17:9 Mina palun nende eest; maailma eest Ma ei palu, vaid nende eest, kelled Sina oled Mulle annud, sest nad on Sinu Omad.
17:10 Ja kõik, mis on Minu Oma, on Sinu, ja mis on Sinu Oma, on Minu, ja nendes Ma olen austatud.
17:11 Ja Ma ei ole edaspidi enam maailmas, aga nemad on maailmaas, ja Mina tulen Sinu juure. Püha Isa, hoia neid Oma nimes, mille Sa oled mulle annud, et nad oleksid üks, nõnda nagu Meie!
17:12 Kui Ma olin ühes nendega, hoidsin Ma neid Sinu nimes, mille Sa oled mulle annud; ja Ma hoidsin neid ning ükski neist ei ole kadunud, kui ainult kadumisepoeg, et Kiri täide läheks.
17:13 Aga nüüd Ma tulen Sinu juure ja räägin seda maailmas, et Minu rõõm neil oleks täieline neis enestes.
17:14 Mina olen neile annud Sinu sõna ja maailm vihkab neid; sest nad ei ole maailmast, nõnda nagu Mina ei ole maailmast.
17:15 Mina ei palu, et Sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et Sa neid hoiaksid tigeda eest.
17:16 Nad ei ole maailmast, nõnda nagu Minagi ei ole maailmast.
17:17 Pühitse neid tões: Sinu sõna on tõde!
17:18 Otsegu Sina oled Mind läkitanud maailma, nõnda Minagi olen nad läkitanud maailma.
17:19 Ja Mina pühitsen Iseennast nende eest, et nemadki oleksid pühitsetud tõe sees.
17:20 Aga Ma ei palu mitte üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna kaudu usuvad Minusse,
17:21 et nemad kõik oleksid üks, nõnda nagu Sina, Isa, Minus ja Mina Sinus, et nemadki Meis oleksid ja maailm usuks, et Sa Mind oled läkitanud.
17:22 Selle au, mille Sa andsid Mulle, olen Mina annud neile, et nad oleksid üks, nõnda nagu Meie oleme üks:
17:23 Mina nendes ja Sina Minus, et nad täielikult saaksid üheks ja maailm tunneks, et Sina oled Mind läkitanud ja oled armastanud neid, nõnda nagu Sa Mind oled armastanud.
17:24 Isa, Ma tahan, kus Mina olen, ka nemad oleksid Minu juures, kelled Sa Mulle oled annud; et nad näeksid Minu auhiilgust, mille Sa mulle oled annud, sest Sa oled Mind armastanud enne maailma rajamist.
17:25 Õige, Isa, maailm ei ole Sind tunnud; aga Mina tunnen Sind ja need on hakanud tundma, et Sina oled Mind läkitanud.
17:26 Ja Ma olen neile annud teada Sinu nime ja annan seda teada selleks, et armastus, millega Sa Mind oled armastanud, oleks nendes ja Mina oleksin nendes!”
18:1 Kui Jeesus seda oli rääkinud, läks ta Oma jüngritega välja üle Kiidroni jõe. Seal oli aed, kuhu Ta läks Oma jüngritega.
18:2 Aga Juudas, kes Tema ära andis, teadis ka seda paika, sest et Jeesus sagedasti sinna oli kokku tulnud Oma jüngritega.
18:3 Juudas võttis nüüd enesega kaasa väesalga ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid ja tuli sinna tulelontide, lampide ja relvadega.
18:4 Siis Jeesus, kuna Ta teadis kõik, mis Tema peale tuleb, läks välja ja ütles neile: „Keda te otsite?”
18:5 Nad vastasid Temale: „Jeesust Naatsaretlast!” Tema ütles neile: „Mina olen See!” Ka Juudas, kes Tema ära andis, seisis nende juures.
18:6 Kui Ta nüüd neile ütles: „Mina olen See!” taganesid nad ja langesid maha.
18:7 Siis Ta küsis taas neilt: „Keda te otsite?” Nemad ütlesid: „Jeesust Naatsaretlast!”
18:8 Jeesus vastas: „Ma olen teile ütelnud, et Mina See olen! Kui te nüüd Mind otsite, siis laske need ära minna!”
18:9 et täide läheks sõna, mis Ta oli ütelnud: Mina ei ole kaotanud kedagi neist, kelled Sa Mulle oled, annud!
18:10 Siis Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle välja ja lõi ülempreestri sulast ning raius tema parema kõrva ära; sulase nimi aga oli Malkus.
18:11 Siis Jeesus ütles Peetrusele: „Pista oma mõõk tuppe! Eks Mina pea jooma seda karikat, mille Isa Mulle on annud?”
18:12 Aga väesalk ja ülempealik ja juutide sulased võtsid Jeesuse ja sidusid Ta kinni
18:13 ja viisid esiti Annase juure; sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol aastal ülempreester.
18:14 Kaifas aga oli see, kes juutidele nõu andes oli ütelnud: „Parem on, et üks inimene sureb rahva eest!”
18:15 Aga Siimon Peetrus järgis Jeesust ja üks teine jünger. See jünger oli tuttav ülempreestrile ja läks Jeesusega ühes ülempreestri õue.
18:16 Ja Peetrus seisis väljas ukse ees. Siis läks teine jünger, kes oli tuttav ülempreestrile, välja ja rääkis uksehoidjaga ning viis Peetruse sisse.
18:17 Siis ütles uksehoidjatüdruk Peetrusele: „Eks sinagi ole üks Selle Inimese jüngritest?” Tema ütles: „Mina ei ole!”
18:18 Aga teenrid ja sulased seisid ja olid teinud sütetule, sest oli külm, ja soojendasid endid. Ja Peetrus seisis nende juures ning soojendas ennast.
18:19 Ūlempreester küsis nüüd Jeesuselt Tema jüngrite ja Tema õpetuse kohta.
18:20 Jeesus kostis temale: „Mina olen avalikult rääkinud maailmale; Mina olen alati õpetanud koguduse- ja pühakojas, kuhu kõik juudid kokku tulevad, ja salaja Ma ei ole midagi rääkinud.
18:22 Aga kui Ta seda oli ütelnud, lõi üks sulaseist, kes seisid seal juures, Jeesust kõrva ääre ning üttes: „Kas Sa nõnda vastad ülempreestrile?”
18:23 Jeesus kostis temale: „Kui Ma olen rääkinud pahasti, siis tõesta, et see on paha; aga kui Ma olen hästi rääkinud, miks sa Mind siis lööd?”
18:24 Siis Annas saatis Tema seotult ülempreester Kaifase juurde.
18:25 Aga Siimon Peetrus seisis ja soojendas ennast. Siis ütlesid nad temale: „Eks sinagi ole Tema jüngrite seast?” Tema salgas ja ütles: „Mina ei ole!”
18:26 Ūks ülempreestri teenreist, selle sugulane, kelle kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütleb: „Kas mina sind ei näinud ühes Temaga aias?”
18:27 Siis Peetrus salgas jälle, ja sedamaid laulis kukk.
18:29 Siis läks Pilaatus välja nende juure ja ütles: „Mis teil on kaebamist Selle Inimese peale?
18:30 Nemad vastasid ning ütlesid temale: „Kui see ei oleks kurjategija, me ei oleks annud Teda sinu kätte!”
18:31 Siis ütles Pilaatus neile „Võtke teie Ta ja mõistke oma käsuõpetuse järele kohut Tema üle!” Juudid ütlesid temale: „Meil ei ole luba kedagi tappa!”
18:32 et täide läheks Jeesuse sõna, mis Ta oli ütelnud, kui Ta tähendas millist surma Ta sureb.
18:33 Siis käis Pilaatus jälle kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning ütles Temale: „0led Sina Juutide Kuningas?”
18:34 Jeesus vastas: „Räägid sa seda iseenesest või on sulle teised seda Minust ütelnud?”
18:35 Pilaatus vastas: „Egas ma juut ole! Sinu Oma rahvas ja ülempreestrid on Sind annud minu kätte. Mis Sa oled teinud?”
18:36 Jeesus kostis: „Minu Riik ei ole sellest maailmast; oleks Mu Riik sellest maailmast, küll Mu sulased oleksid võidelnud, et Mind ei oleks antud juutide kätte. Ent nüüd ei ole Mu Riik mitte siit!”
18:37 Siis ütles Pilaatus Temale: „Siis oled Sina ometi Kuningas?” Jeesus vastas: „Jah, olen, sest Mina olen Kuningas!” Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et Ma tõele tunnistus annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb Minu häält!”
18:38 Pilaatus ütleb Temale: „Mis on tõde?” Kui ta seda oli ütelnud, läks ta uuesti välja juutide juure ja ütles neile: „Mina ei leia Temast ühtki süüd!”
18:39 Aga teil on kombeks, et ma paasapühal lasen ühe teile vabaks. Kas tahate nüüd, et ma teile vabaks lasen Juutide Kuninga?”
18:40 Siis nad kisendasid jälle kõik ning ütlesid: „Mitte Teda, vaid Barabas!” Aga Barabas oli röövel.
19:1 Siis Pilaatus võttis Jeesuse ja laskis Teda rooskadega peksta.
19:2 Ja sõjamehed punusid kibuvitsust krooni ja panid selle Temale pähe ja riietasid Teda purpurkuuega
19:3 ja tulid Tema juure ja ütlesid: „Tere, Juutide Kuningas!! Ja nad lõid Teda kõrva ääre.
19:4 Siis Pilaatus läks taas välja ja ütles neile: „Vaata, ma toon Ta teile välja, et te aru saaksite, et ma ei leia Temast ühtki süüd!”
19:5 Siis tuli Jeesus välja ja kandis kibuvitsakrooni ja purpurkuube. Ja Pilaatus ütles neile: „Ennäe Inimest!”
19:6 Kui nüüd ülempreestrid ja sulased Teda nägid, kisendasid nad ning ütlesid: „Löö risti! Löö risti!” Pilaatus ütles neile: „Võtke teie Tema ja lööge Ta risti, sest mina ei leia Temast süüd!”
19:7 Juudid vastasid temale: „Meil on käsuõpetus, ja kasu järele Ta peab surema, sest Ta on Enese teinud Jumala Pojaks!”
19:8 Kui nüüd Pilaatus seda sõna kuulis, kartis ta veel enam.
19:9 Ja ta läks jälle kohtukotta ja ütleb Jeesusele: „Kust Sa oled?” Aga Jeesus ei annud temale vastust.
19:10 Siis ütleb Pilaatus Temale: „Kas Sa ei räägi minuga? Eks Sa tea, et mul on meelevald Sind vabaks lasta ja meelevald Sind risti lüüa?”
19:11 Jeesus kostis: „Sinul ei oleks mingit meelevalda Minu üle, kui see sulle ei oleks antud ülalt; sellepärast on sellel, kes Mind sinu kätte andis, suurem patt!”
19:12 Sellest alates püüdis Pilaatus Teda vabaks lasta. Aga juudid kisendasid ning ütlesid: „Kui sa Selle vabaks lased, siis sa ei ole keisri sõber! Igaüks, kes iseenese teeb kuningaks, on keisri vastane!”
19:13 Kui nüüd Pilaatus neid sõnu kuulis, viis ta Jeesuse välja ja istus maha kohtujärjele sinna paika, mida hüütakse Kivipõrandaks, aga heebrea keeli Gabbataks.
19:14 Aga oli paasapüha valmistuspäev, arvata kuues tund. Ja tema ütles juutidele: „Ennäe teie Kuningat!”
19:15 Aga nad kisendasid: „Vii ära, vii ära, löö Ta risti!” Pilaatus ütleb neile: „Kas ma pean teie Kuninga risti lööma?” Ūlempreestrid vastasid: „Meil ei ole kuningat, vaid on keiser!”
19:16 Siis ta andis Tema nende kätte risti lüüa. Ja nad võtsid Jeesuse.
19:17 Ja Tema kandis Ise Oma risti ning väljus nõndanimetatud Pealae asemele, mida heebrea keeli hüütakse Kolgataks.
19:18 Seal nad lõid Ta risti ja teised kaks Temaga, teise teisele poole, aga Jeesuse keskele.
19:19 Aga Pilaatus kirjutas ka pealkirja ja pani selle risti külge; ja sellele oli kirjutatud: „Jeesus Naatsaretlane, Juutide Kuningas!”
19:20 Seda pealkirja luges nüüd palju juute, sest paik, kus Jeesus risti löödi, oli linna ligi. Ja pealkiri oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeli.
19:21 Siis ütlesid juutide ülempreestrid Pilaatusele: „Ära kirjuta „Juutide Kuningas”, vaid: „Ta on ütelnud: Mina olen Juutide Kuningas!”
19:22 Pilaatus kostis: „Mis ma olen kirjutanud, olen ma kirjutanud!”
19:23 Kui nüüd sõjamehed Jeesuse olid risti löönud, võtsid nad Tema riided ja tegid neli osa, igale sõjamehele ühe osa, ja kuue; kuub aga oli õmbluseta, ülemisest äärest alumiseni ühes tükis kootud.
19:24 Siis nad ütlesid üksteisele: „Ärgem kiskugem seda lõhki, vaid heitkem liisku selle kohta, kellele see saab!” - et läheks täide Kiri, mis ütleb: „Nad on Mu riided isekeskis jaganud ja Minu kuue kohta liisku heitnud!” Seda sõjamehed tegidki.
19:25 Aga Jeesuse risti juures seisid Tema Ema ja Ta Ema õde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena.
19:26 Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval seisvat Oma Ema ja jüngrit, keda Ta armastas, ütleb Ta Emale: „Naine, vaata, see on Su poeg!”
19:27 Pärast Ta ütleb jüngrile: „Vaata, See on su Ema!” Ja sestsamast tunnist võttis jünger Ta oma kotta.
19:28 Pärast seda ütleb Jeesus, teades, et kõik juba on lõpetatud, et Kiri täide läheks: „Mul on janu!”
19:29 Seal seisis astja täis äädikat. Siis nad pistsid äädikaga täidetud käsna iisopi otsa ja panid selle Tema suu ette.
19:30 Kui nüüd Jeesus äädikat oli võtnud, ütles Ta: „See on lõpetatud!” Ja Ta nõrgutas pead ning heitis hinge.
19:31 Aga et oli valmistuspäev ja et kehad ei jääks hingamispäevaks ristile - sest see hingamispäev oli suur - palusid juudid Pilaatust, et ristilöödute sääreluud murtaks ja nad maha võetaks.
19:32 Siis tulid sõjamehed ja murdsid esimese sääreluud ja teise omad, kes ühes Temaga olid risti löödud.
19:33 Aga kui nad tulid Jeesuse juure ja nägid Ta juba surnud olevat, ei murdnud nad Tema sääreluid, 34, vaid üks sõjameestest pistis odaga Tema küljesse; ja kohe tuli välja verd ja vett.
19:35 Ja see, kes seda nägi, on seda tunnistanud, ja tema tunnistus on tõsi, ja tema teab, et ta räägib tõtt, et teiegi usuksite.
19:36 Sest see on sündinud, et Kiri täide läheks: „Tema luid ärgu murtagu!”
19:37 Ja taas ütleb teine Kiri: „Nad saavad näha, Kellesse nad on pistnud!” 38. Aga pärast seda Joosep Arimaatiast, kes oli Jeesuse jünger, kuid salaja, kartusest juutide eest, palus Pilaatuselt, ei ta tohiks maha võtta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus andis temale loa. Siis ta tuli ja võttis Jeesuse ihu maha.
19:39 Nikodeemuski, kes varem oli öösel Jeesuse juure tulnud, tuli ja tõi segatud mürri ja aaloet ligi sada naela.
19:40 Siis nad võtsid Jeesuse ihu ja mähkisid ta linastesse riietesse lõhnarohtudega, nõnda nagu on juutide matmisviis.
19:41 Aga seal paigas, kus Ta oli risti löödud, oli aed ja aias uus haud, kuhu veel iialgi ei olnud kedagi pandud.
19:42 Sinna nad panid siis Jeesuse juutide valmistuspäeva pärast; sest see haud oli lähedal.
20:1 Aga nädala esimesel päeval tuli Maarja Magdaleena vara, kui alles pime oli, hauale ja näeb, et kivi on haua eest ära võetud.
20:2 Siis ta jookseb ja tuleb Siimon Peetruse ja teise jüngri juure, keda Jeesus armastas, ja ütleb neile: „Nad on Issanda hauast ära võtnud ja me ei tea, kuhu nad Ta on pannud!”
20:3 Siis läksid välja Peetrus ja teine jünger ja tulid hauale.
20:4 Aga nad jooksid mõlemad üheskoos, ja teine jünger jooksis ees usinamini kui Peetrus ja jõudis enne hauale.
20:5 Ja kummargile sisse vaadates näeb ta surnulinad seal olevat, aga ta ei läinud sisse.
20:6 Siis tuli Siimon Peetrus, kes teda järgis, ja läks haua sisse. Ja ta näeb surnulinad maas olevat,
20:7 ja higirätiku, mis oli Tema pea peal olnud et see ei ole surnulinadega maas, vaid on isepäinis kokkumähitud teises kohas.
20:8 Siis läks sisse ka teine jünger, kes esimesena oli tulnud hauale, ja nägi ja uskus.
20:9 Sest nad ei saanud veel aru Kirjast, et Tema pidi surnuist üles tõusma.
20:10 Siis need jüngrid läksid ja tagasi omaste juure.
20:11 Maarja aga seisis haua juures väljas ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargile hauda
20:12 ja näeb kaks Inglit valgeis riideis istuvat, ühe peatsis ja teise jalutsis, seal kus Jeesuse ihu maganud.
20:13 Ja need ütlevad temale: „Naine, miks sa nutad?” Ta ütleb neile „Nemad on mu Issanda ära viinud ja ei tea, kuhu nad Ta on pannud!”
20:14 Kui ta seda oli ütelnud, pöördus ta ümber ja näeb Jeesust seisvat, ja ta ei teadnud, et see on Jeesus.
20:15 Jeesus ütleb temale: „Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?” Naine mõtleb Tema aedniku olevat ja ütleb Talle: „Isand, kui sina Ta oled ära kannud, siis ütle mulle, kuhu sa Ta oled pannud, ja mina toon Ta ära!”
20:16 Jeesus ütleb temale: „Maarja!” See pöördub ümber ja ütleb Talle heebrea keeli: „Rabuuni!” See tähendab: õpetaja.
20:17 Jeesus ütleb talle: „Ära puuduta Mind, sest Ma pole veel üles läinud Oma Isa juure! Kuid mine Mu vendade juure ja ütle neile: Mina lähen üles Oma Isa ja teie Isa juure ja Oma Jumala ja teie Jumala juure!”
20:18 Maarja Magdaleena tuleb ja teatab jüngritele, et ta on Issandat näinud ja et Ta temale seda on ütelnud.
20:19 Kui nüüd õhtu aeg oli samal nädala esimesel päeval ja uks6d olid lukus seal, kus jüngrid olid kartuse pärast juutide eest, siis tuli Jeesus ja seisis keset nende seas ja ütles neile: „Rahu olgu teile!”
20:20 Ja kui Ta seda oli ütelnud, näitas Ta neile Oma käsi ja külge. Siis jüngrid said rõõmsaks Issandat nähes.
20:21 Jeesus ütles nüüd taas neile: „Rahu olgu teile! Nõnda nagu Minu Isa on Mind läkitanud, nõnda läkitan ka Mina teid!”
20:22 Ja kui Ta seda oli ütelnud, puhus Ta nende peale ja ütles neile: „Võtke vastu Püha Vaim!
20:23 Kelledele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud; kelledele te iganes patud kinnitate, neile i need kinnitatud!”
20:24 Aga Toomas, üks neist kaheteistkümnest, keda nimetatakse Kaksikuks, ei olnud nendega, kui Jeesus tuli.
20:25 Siis ütlesid teised jüngrid temale: „Me nägime Issandat!” Aga tema ütles neile: „Kui ma ei näe Tema kätes naelte jälgi ega pane oma sõrme naelte asemeisse ja oma kätt Tema külje sisse, siis ma ei usu!”
20:26 Ja kaheksa päeva pärast olid Tema jüngrid jälle toas ja Toomas nendega. Siis tuli Jeesus uste lukus olles ja seisis nende keskel ja ütles: „Rahu olgu teile!”
20:27 Selle järele Ta ütleb Toomale: „Pane oma sõrm siia ja vaata Minu käsi, ja siruta oma käsi siia ja pista see Minu küljesse, ja ära ole uskmatu, vaid usklik!”
20:28 Toomas vastas ning ütles Temale: „Minu Issand ja minu Jumal!”
20:29 Jeesus ütleb Temale: „Et sa Mind oled näinud, siis sa usud. Õndsad on need, kes ei näe ja siiski usuvad!”
20:30 Nii tegi Jeesus ka veel muid tunnustähti jüngrite ees, mida ei ole kirjutatud sellesse raamatusse.
20:31 Aga need on kirjutatud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu Tema nime sees.
21:1 Pärast seda ilmus Jeesus jälle jüngritele Tibeeria mere ääres. Aga Ta ilmus nõnda:
21:2 Siimon Peetrus ja Toomas, keda kutsutakse Kaksikuks, ja Naatanael Kaanast Galileamaalt, ja Sebedeuse pojad ja veel teised kaks Tema jüngritest olid seal koos.
21:3 Siis ütleb Siimon Peetrus neile: „Ma lähen kalale.” Nad ütlevad temale: „Me tuleme ka ühes sinuga.” Nad läksid välja ja astusid varsti paati, aga ei saanud ühtki sel ööl.
21:4 Aga kui juba oli hommik, seisis Jeesus rannal. Ent jüngrid ei teadnud, et see oli Jeesus.
21:5 Siis ütleb Jeesus neile: „Lapsed, kas teil on midagi toidupoolist?” Nemad vastasid Temale: „Ei ole.”
21:6 Aga Tema ütles neile: „Heitke võrk välja paremale poole paati, siis te leiate!” Nad heitsid selle siis välja ega suutnud seda enam vedada kalade hulga pärast!
21:7 Siis ütles see jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: „See on Issand!” Kui nüüd Siimon Peetrus kuulis, et see on Issand, pani ta kuue selga, sest ta oli alasti, ja heitis enese merre.
21:8 Aga teised jüngrid tulid paadiga - sest nad ei olnud kaldast kaugemal kui kakssada küünart maad - ja vedasid võrku kaladega.
21:9 Kui nad nüüd astusid maale, näevad nad sütetule maas olevat ja kalukesi seal peal ja leiba.
21:10 Jeesus ütleb neile: „Tooge neid kalukesi, mis te praegu püüdsite!”
21:11 Siimon Peetrus läks ja vedas võrgu mäele, mis oli täis suuri kalu, arvult sada ja viiskümmend kolm. Ja ehk küll kalu nii palju oli, võrk ei rebenenud mitte.
21:12 Jeesus ütleb neile: „Tulge einestama!” Aga ükski jüngritest ei julgenud Temalt küsida: „Kes sa oled?” Sest nad teadsid, et See oli Issand.
21:13 Siis Jeesus tuleb ja võtab leiva ja annab neile, ja samuti kalukesi.
21:14 See oli juba kolmas kord, et Jeesus pärast Oma ülestõusmist surnuist näitas Ennast Oma jüngritele.
21:15 Aga kui nad olid einestanud, ütleb Jeesus Siimon Peetrusele: „Siimon, Joona poeg, kas sa armastad Mind rohkem kui need?” Ta ütleb Temale: „Jah, Issand, Sina tead, et Sa oled mulle armas!” Ta ütleb temale: „Sööda Mu tallekesi!”
21:16 Ta ütleb temale jälle teist korda: „Siimon, Joona poeg, kas sa armastad Mind?” Ta ütleb Temale: „Jah, Issand, Sina tead, et Sa oled mulle armas!” Ta ütleb temale: „Hoia Mu lambaid kui karjane!”
21:17 Kolmat korda Ta ütleb temale: „Siimon, Joona poeg, kas Ma olen sulle armas?” Peetrus sai kurvaks, et Ta temale kolmat korda ütles: „Kas Ma olen sulle armas?” Ja ta ütles Temale „Issand, Sina tead kõik, Sina tunned, et oled mulle armas!” Jeesus ütleb temale „Sööda Mu lambaid!
21:18 Tõesti, tõesti Ma ütlen sulle: Kui sa olid noorem, siis sa vöötasid ennast ise ja läksid, kuhu sa tahtsid. Aga kui sa saad vanaks, siis sa sirutad oma käed ja keegi teine vöötab sind ja viib sind, kuhu sa ei taha!”
21:19 Aga seda Ta ütles tähendades, missuguse surmaga ta pidi Jumalat austama. Ja kui Ta seda oli rääkinud, ütleb Ta temale: „Järgi mind!”
21:20 Aga Peetrus pöördus ja näeb jüngrit, keda Jeesus armastas, järel sammuvat, selle, kes õhtusöömaajal oli laskunud Jeesuse rinnale ja ütelnud „Issand, kes see on, kes Sind ära annab?”
21:21 Kui nüüd Peetrus teda nägi, ütleb Jeesusele: „Issand, aga kuidas jääb temaga?”
21:22 Jeesus ütleb talle: „Kui Ma tahan, et ta jääb, kuni Ma tulen, mis see sinusse puutub? Järgi sina Mind!
21:24 See on see jünger, kes neist asjust tunnistab ja on selle kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on tõsi.